Teadlane tahab sambalt enamat

FOTO: Repro

Emajõe ääres näitab veetaset kallis sammas, aga see ei ütle vaatajale jõe kohta suurt midagi, väidab Tartu Ülikooli teadlane Edgar Ka­­rofeld. Asja uurides selgub, et sammas on lõpetamata.


Eile hommikul näitas seitsme meetri kõrgune Emajõe veemõõdusammas, et veetaseme kõrgus on Tartus 117 sentimeetrit.

«Aga mida see tähendab, kas jõgi on praegu kõrge või madal,» küsis Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse tegevjuht Edgar Karofeld. «See on ju kallis sammas, kuid mida ta meile ütleb? Ma ei näe siit, et üleujutusest on näiteks veel paarkümmend sentimeetrit või meetri jagu vett puudu. Teavet on vähe.»

Tõesti, sammas näitab küll veetaseme kõrgust, kuid jääb saladuseks, kas see on parajasti keskmine või hoopis sellest üle ja kriitiliseks muutumas.

Lõpetamata sabad

Sellepärast peakski sambal Edgar Karofeldi arvates olema üks püsiv joon või muu seesugune märge, näiteks rohelisega, mis näitab keskmist veetaset. Järgmine, näiteks kollane joon märgiks üleujutuse alguse taseme ja punane joon kriitilise piiri, kui jõgi juba ülikoolilinna üle ujutab.

Ka mõõtkava lisamine sambale teeks ainult head. «Nii oleks kõigile kaugelt näha, mis seisus on vesi ja kui palju on veel näiteks üleujutusest puudu,» selgitas Edgar Karofeld.

Vanas rahas oma miljon krooni maksma läinud Emajõe veemõõdusamba püstitas läinud aastal enne jõulu Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI), samba disainilahenduse tegi Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare.

«Sammas täieneb,» kinnitas Tiit Kaunissaare. «See avati kõva külma ajal, sellepärast jäid mõned tööd tegemata.» Ta selgitas, et sambale tulevad kõrgusmärgid, ka pannakse nurkadesse metallist kolmnurgad, mis näitavad läbi aegade kõrgeimaid veetasemeid.

Kolmnurkade juurde tulevad veetaseme kõrgused ja daatumid.

Veetaseme muutumist näitab ka värvus: kollane värv näitab, et veetase hakkab Tartule ohtlikuks muutuma, ja kriitilise olukorra puhul värvub graafilise veesamba ülemine osa punaseks.

Aga miks on samba ainus infotahvel Kaarsilla-poolsel varjulisel tahul? Kas kraanajuht tõstis ta veidi valesti paika? «See on ilmselt mingi ehitusaegne otsus,» kostis Tiit Kaunissaare. «Mingi loogika ütleb, et see tahvel võiks tõesti tänavapoolsel küljel olla. Kui rahvas nii tahab, siis saab selle ümber tõsta. Teen sellise ettepaneku.»

Teavet saab lisada

EMHI haldusosakonna peaspetsialisti Madis Helmi sõnul on ilmade soojenedes vaja ära valada samba alus ja lõpetada selle kujundus. Nagu lumi ära sulab, võetakse töö käsile ja mais on kõik tehtud. Seega tänavuse võimaliku suurvee ajal aprilli alguses ütleb sammas tartlastele siiski üsna vähe.

Ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu on seda meelt, et sambal võiks olla rohkem teavet. «All on ju ruumi küll, miks mitte panna sinna tahvel kas või iga kuu keskmise veeseisuga,» ütles ta. Kolmandale küljele mahuksid näiteks jõe üldandmed eesti ja miks mitte ka inglise keeles.

«Lisateavet saab sambale panna küll,» kinnitas Madis Helm. «Tartu linnavalitsus tehku meile vaid ettepanek.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles