Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mida ikkagi teha, kui ühistumaja remont käib elanikule üle jõu?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Toomas Huik

Tartus Nõva tänaval on viiekorruselise paarismaja elanikud võtnud nõuks ära remontida maja katuse, sest see jookseb läbi. Ning kui juba töö ette võetud, siis ootab ees ka katuse soojustamine, nagu seda paljudel majadel on tehtud ja tehakse ka edaspidi.

Ühistumaja remontimine on ühistu liikmete demokraatlikult langetatud otsus, töö tehakse, kui enamus nii tahab.

Lehetoimetusse on nende plaanide pärast korduvalt helistanud ja ka kirja saatnud üks majaelanik, kelle meelest kavandatav on liigne luksus ning temale kui töötule ja toimetulekutoetuse saajale enese sõnul üle jõu käiv.

Oma nime ta lehes avaldada ei taha, ütleb, et las asjad enne selginevad.

«Olen aastakümneid kõik arved õigel ajal maksnud, sealhulgas korteriühistule hooldustasu arved ja remondifondi raha, võlgu ei ole kunagi jäänud,» ütleb pensionieelikust naine. «Luksusliku soojustatud katuse renoveerimisraha maksmisest peaks mind vabastama või ootama, kuni mul avaneb võimalus maksta, igatahes ei tohi mind selles olukorras võlaga koormata.»

Tema 65 ruutmeetri suuruse korteri kohta on ühistu arvestanud remondiraha 522 eurot ja 40 senti.

Ühistu esimees Õilme Püss on kõnealuse majanaabri murega väga hästi kursis, aga sama hästi on ta kursis ka sellega, et maja katus vajab remonti.

Ühistu tegutseb paarismajas ja kui hinnapakkumised võetud, ilmnes, et kui natuke juurde panna, saab ühe maja asemel teha katuse korda mõlemal majal.

Inimestele on öeldud, et remondiraha tuleks ära maksta aasta jooksul, toimetuse poole pöördunud naabrile on ühistu vastu tulnud aga sellega, et on pakkunud võimalust maksta remondiraha kahe aasta jooksul.

Toimetulekutoetus aitab

Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk ütles, et selline probleem on üsna sage. Kui enamik korteriomanikke soovib võta laenu ja ühistumaja renoveerida, siis ei ole nendel vähestel, kes seda ei soovi, muud võimalust kui leppida või vahetada elukohta.

«Majad on vanad ja vajavad remonti,» tõdes ta. Valk lisas, et kehtib korteriühistute seadus ning remondi üle otsustamine ja kohustuste võtmine käib seaduse järgi.

Kui enamik korteriomanikke soovib võta laenu ja ühistumaja renoveerida, siis ei ole nendel vähestel, kes seda ei soovi, muud võimalust kui leppida või vahetada elukohta.

Linnavalitsuses tegeles Nõva tänava mureliku majaelaniku probleemiga Marika Paris, kes on sotsiaaltööteenistuse peaspetsialist.

Ta selgitas, et isikud, kellel on korter korterelamus, on kohustatud tasuma ka korter­­elamuga seotud kulud, nende hulgas halduse ja remondiga seotud kulusid ning renoveerimiseks võetud laenu.

Kui isikule on tema sissetulekutega tagamata riiklik toimetulekupiir, on tal võimalik taotleda toimetulekutoetust. See katab omavalitsuse kehtestatud piirmäärade ulatuses nii korterelamu haldamise kulud, sealhulgas nii remondikulud kui ka korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.

Korterelamu puhul on maja haldamise kulud ning elamu remontimiseks võetud laenu tagasimaksed elanike jaoks sundkulud, mis kajastuvad korteriühistu või haldusfirma väljastatud kommunaalteenuste arvel ja mida tuleb tasuda selleks, et mitte sattuda võlgadesse.

Spetsialist annab nõu

Juhul kui korteriühistu on otsustanud remondiks kuluva summa koguda maja elanikelt ühekordse maksena, siis on sotsiaaltööspetsialistil võimalik isikut abistada juhtumipõhiselt.

Näiteks peetakse läbirääkimisi korteriühistuga ühekordse summa jagamiseks väiksemateks osamakseteks mitme kuu peale, nagu selgitas Marika Paris.

Ta lisas, et lähemast minevikust talle ühtegi sellist juhtumit Tartus näiteks tuua ei ole.

Vähekindlustatud isikutel on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti poole nõu saamiseks.

Vajaduse korral saab taotleda riiklikku toimetulekutoetust või kohaliku omavalitsuse makstavat lisasotsiaaltoetust.

Tagasi üles