Näitus kõrvutab tänast kaubaküllust veerandsajandi eest valitsenud defitsiidiga

Täna käis Nooras näituse ülespanek. Esiplaanil kuraator Maarja Hindoalla, tagaplaanil üks näituse fotograafidest Jarmo Nagel. Foto: Aap Tepper

Rahvusarhiivi uue hoone Noora fuajees avatakse homme kell 16 rahvusarhiivi filmiarhiivi fotonäitus «Defitsiidist taaskasutuseni», mis kõrvutab 25 aasta taguseid kriisiaja tühje poelette tänapäeva kaubaküllusega ning tollaseid vaateid ja tänavamoodi praegusel ajal avanevate piltidega.

Näituse kuraator Maarja Hindoalla rääkis, et üles pannakse umbes 70 mustvalget fotot, millest pooled on tehtud 25 aastat tagasi ja pooled eelmise aasta suvel. «Idee tekkiski mullu, kui tähistasime Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva. See mõte oli tegelikult tiksunud arhiivis juba pikemat aega, sest tarbimise teemat on arhiivimaterjalide põhjal võimalik avada mitme nurga alt,» ütles Hindoalla.

Fotod on mustvalged ning ka uuema aja pildid on tehtud filmilindiga kaameratega. Nii jääb Hindoalla sõnul kaugemalt vaadates mulje, et ei saagi aru, kumma ajaga täpselt tegu on. See aga sunnib vaatajat minema pildi sisse, keskenduma nüanssidele.

Näituse kuraator tõdes, et näitus kõnetab eri põlvkondi ilmselt erinevalt. Kui vanemate inimeste jaoks, kes seda aega mäletavad, on näitus ilmselt ennekõike nostalgiline, siis noorematele võib see olla tõeline eksootika.

«On kuuldud küll neid jutte, kuidas poeriiulid olid tühjad ja midagi saada polnud. Siin on meil aga päriselt tehtud fotod, näiteks Tallinna kaubamaja kingaosakonnast, kus letil oligi vaid üks king,» rääkis Maarja Hindoalla. Ta võrdles seda tänapäeva kogemusega, kus kingapoed on kingadest tuubil, ent kaupluses ei pruugi olla ühtegi klienti.

Kui uuema aja fotod pärinevad rahvusarhiivi enda fotograafidelt, siis 25 aasta tagused jäädvustused on teinud toonased pressipiltnikud. Näitusel on püütud vältida liigset Tallinna-kesksust, fotodel saab näha vaateid ja teemasid ka Tartust, Pärnust ja Kundast.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni.