Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Käokiräs, lenda eestlase sõnastikku!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Emakeelepäeval võiks ju meelde jätta ühe uue, võrukeelse sõna.
Pihlapuu lasteaia mudilane Laura Kosk (vasakul) on värvilised sõõrid välja lõiganud. Õpetaja Pille Kaarsalu kummardub ta kohale näitama, mida nüüd edasi teha tuleb, et käokiräs ehk lepatriinu valmis saaks. Käokiräste meisterdamisega on ametis ka Elisabet Podekrat ja Ketlin Kapp. | FOTO: Sille Annuk

Mitusada mudilast Vana-Võromaal õpivad iga nädal terve päev võru keelt, mida nad oma kodus enam eriti ei kuule. Tänasel emakeelepäeval tahavad nad seda teistele õpetada.

Käokiräsega meene. | FOTO: Sille Annuk

Lasõ suur kipõ müüdä, sis om aigu külh! Nii seisab Põlva Pihlapuu lasteaia ühe rühma uksel.

See uks viib Vandersellide rühma ning võrukeelse lause on sinna kirjutanud kuueaastane Laura Kosk. Esiti said «kipõ» ja «sis» kahe i-ga, aga üleliigsed i-d tõmbas tüdruk õpetaja juhatusel maha.

Kiri Vandersellide rühma uksel. / Sille Annuk

Eesti keeli tähendab see lause, et lase suur kiire mööda, siis on aega küll.

Kiiret ei ole ka nende käokiräste meisterdamisega. Kõigepealt tuleb välja lõigata üks must sõõr ja siis kaks punast sõõri. Siis veel väikesed täpid ning kõik õiges järjekorras kokku kleepida.

Näiteks on seinal Eestimaa looduse kaart ning selle kõrval sõnad mõtsmaasik, kärblasesiin, kurõmari, repän, susi.

Käokiräs tähendab eesti keeles lepatriinut.

Käokiräseid meisterdatakse mitte ainult Pihlapuu lasteaias, vaid paljudes Vana-Võromaa lasteaedades ning neist saab kingitus Mooste folgile ehk rahvamuusikatöötluste festivalile Moisekatsi Elohelü. See leiab aset 21. ja 22. aprillil.

Käokirästega on aga veel üks plaan, mis on seotud tänase päevaga. «Lastele jäi see uus sõna hästi meelde ja nende soov on seda emakeelepäeva puhul teistega jagada, et terve Eesti teaks, kuidas on lepatriinu võru keeles,» selgitas Võru instituudi projektijuht Evely Lindsalu. Ta on koos Triin Toomega triinude meisterdamist korraldanud.

Mõtsmaasik ja kärblasesiin

Kuueaastane Laura Kosk ütles, et tema kodus võru keelt eriti ei räägita, kuigi ta isa vist oskab. Laura mõistab nüüd samuti võru keelt, sest nende rühmas on kõik kohad võrukeelseid sõnu täis.

Eestimaa kaart. / Sille Annuki foto

Näiteks on seinal Eestimaa looduse kaart ning selle kõrval sõnad mõtsmaasik, kärblasesiin, kurõmari, repän, susi. Või on seinal värvilised kujundid ja kõrval sõnad valgõ, kõllanõ, rohilanõ, verrev. Ka leiab sealt nädalapäevade eestikeelsed nimed kõrvuti võrukeelsetega: iispäiv, tõsõpäiv, kolmapäiv …

Laural on hästi selge üks võrukeelne luuletuski – «Edimäne ratas», millega ta astub üles täna, emakeelepäeval, mil Ahjas korraldatakse Põlvamaa lasteaedade luulepäev.

Tere hommikust! Tervitus lasteaiarühma seinalt. / Sille Annuk

Pihlapuu lasteaia Vandersellide rühmas on 22 viie- ja kuueaastast last ning nemad ongi üks võrukeelne keelepesa. Võru keelt lipsab kõnekeelde nende rühmas muidugi iga päev, kuna üks õpetaja on pärit Haanjamaalt ja teine Kanepist. Aga vähemalt ühel päeval nädalas räägitakse kõik asjad ära võru keeles.

Kui seda nüüd võru keeles üle seletada, siis: uman keelen tetäs egäpäävätegemiisi, laulõtas, mängitäs, süvväs, pandas rõivilõ, loetas unõjuttu, võimõldas, opitas uma kandi kombit, tetäs muid ettevõtmiisi ja üritüisi. Keelepesä tüütäs keelekümmelüse meetodin: kõnõldas õnnõ üten keelen, juttu ei tõlgita´, kõrratas häste pall´o.

Luits, väits ja kahvli. / Sille Annuki foto

Õpetajad Pille Kaarsalu ja Helle Ehasalu ütlevad, et enamasti need lapsed kodus oma noorte vanematega võru keelt ei räägi. Kui pere suhtleb aga Võrumaalt pärit vanavanemate ning muude sugulastega, siis küll. Võru keel kerkib ka noortest inimestest iseenesest esile, sest lapsepõlves ollakse seda kuuldud.

Keelepesa missioon

Pille Kaarsalu meenutab, et 20ndates eluaastates ei rääkinud ka tema eriti võru keelt, nüüd teeb seda aga hea meelega.

Õpetaja Helle Ehasalu ütleb koguni: «Võib-olla mul ei ole oma järeltulijatele pärandada ei maju ega maid, aga kui ma suudan neile pärandada oma ema ja vanaema keele, siis on see suur rikkus, millest ka lapsed kunagi aru saavad.»

Lapsed koos õpetajate Pille Kaarsalu ja Helle Ehasaluga. / Sille Annuki foto

Võrukeelseid keelepesarühmi on üle Vana-Võromaa 20, nii Võru, Põlva kui ka Valga maakonnas. Rühmades käib 260 last ning neid juhendab 30 õpetajat.

Nüüd kordamisküsimus: kuidas oli lepatriinu võru keeles?

Tagasi üles