ÜRO saadikuteks kehastunud tudengid püüdsid lahendada suuri probleeme

ÜRO saadikuiks kehastunud tudengid tööhoos. Foto: Heliis Nemsitsveridze

Nädalavahetusel toimus Tartus üritus «Mudel ÜRO», kus tudengid said kaasa rääkida diplomaatia ja maailma probleemide teemadel. Üritusel imiteeriti ÜRO tööd ehk valiti probleemsed teemad ning moodustati komiteed, kus nende üle arutleti ja püüti neile lahendusi leida.

Kokku oli üritusel kuus komiteed: Filipiinide võitlus narkootikumidega, Kurdistani iseseisvumine, Liibüa kodusõda, keskkond, küberjulgeolek ja Kashmiri julgeolek.

Vastandlikud arvamused

Peakorraldaja Karl-Gustav Kallasmaaa rääkis, et teemad valisid välja korraldajad. «Mõtlesime, millised probleemid maailmas on ja mille üle peaks arutama. Osalejatele teavitati teemad ja nad said valida, millist komiteed ja riiki nad esindada soovivad,» selgitas Kallasmaa. Poolteist nädalat enne üritust tegid tudengid kodutöö, kirjutasid umbes kolm lehekülge, milline on nende riigi arusaam probleemist.

Kallasmaa tõi näiteks Filipiinide probleemi narkootikumidega. Selle kohta ütles Filipiinide president avalikult, et narkootikumide kasutamine on suur probleem, millele tuleb ükskõik milliste meetmetega lõpp teha.

«Filipiinide teema komitee kirjutas välja punkte, mida nad leidsid. Näiteks, et ÜRO ei peaks sekkuma Filipiinide siseasjadesse, sest see on riigisisene probleem,» sõnas ta. «Samas nägid tudengid ka seda, et ÜRO peaks sekkuma, sest narkootikumidega on probleeme ka mujal maailmas,» lisas Kallasmaa.

Peakorraldaja sõnul tekitas ka keskkonnateema vastandlikke arvamusi.

Osaliste arutelu suunas ja jälgis igas komitees korraldustiimist valitud juht, kes jälgis reeglite täitmist, kuid sisuliste nõuannete jagamine polnud lubatud. «Oli ülioluline, et tudengid mõtleksid selle ise välja,» selgitas Kallasmaa.

Haruldane võimalus

Tartu ülikooli magistriõppes tarkvaraarendust õppiv nigeerlane Fisayo Akande, kes mängis Mudel ÜRO-l Kanada diplomaati, ütles, et küberjulgeoleku probleemidele leitaks lahendus kiiremini, kui riigid suhtleksid omavahel avatult.

Probleemidele leitud lahendused kanti ette peaassambleesse, kuhu kuulusid kõik komiteed ja ÜRO sekretär, kelle osa täitis Elerin Pilliroog.

Kallasmaa sõnul oli osalejate seas palju tudengeid, kes õpivad rahvusvahelisi suhteid. «Argumenteerida on niigi raske ja kui seda peab tegema võõrkeeles, siis on veel keerulisem,» sõnas Kallasmaa, kelle sõnul on ürituse inglise keelne formaat arendav.

Kallasmaa rääkis, et samalaadi üritus Mudel Euroopa Parlament (MEP) on Eestis kodusem, sest Euroopa parlamendil on rohkem mõju Eesti igapäevasele elule. Sellepärast on MUP hea koht, kust alustada. Mudel ÜRO on keerulisem, seal peab tegema rohkem kodutööd. Euroopa parlamendi matkimises mõeldakse lahendid välja kohapeal ja kodutööl ei ole nii suurt rõhku.

Ingliskeelsele üritusele olid eelkõige oodatud bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid, keda oli kokku mõnikümmend. Kallasmaa sõnul oli üritus mõeldud neile, kellele meeldib diplomaatia ja matkimine, osalemine oli vabatahtlik ja selle eest ainepunkte ei saanud.