Esimese juuradoktori kraadiga eestlanna auks avati mälestustahvel

Vilma Kelderi meenutusüritus mälestustahvli juures Tartus Tiigi 13. Foto: Kristjan Teedema

Kümme õigusteadlast, praegust ja endist juuraõppejõudu kogunes täna ennelõunal Tartu ülikooli raamatukogu lähedale Tiigi 13 maja juurde, et tähistada Vilma Kelderi 90. sünniaastapäeva. Ta oli esimene eestlanna, kes kaitses õigusteaduse doktori kraadi ja kes oli Eesti ajaloos ühtlasi esimene naisprofessor sellel alal.

Peamine osa professor Vilma Kelderi (8. märts 1927 Lihula vald – 7. jaanuar 2000 Tartu) elust oli seotud Tartu ülikooli õigusteaduskonnaga. «Seetõttu on huvitav proovida tema elu ja tegevuse analüüsil vaadata tema tegemisi paljude jaoks kindlasti ootamatus võrdluses, võrrelda tema tegemisi juristina teise Läänemaalt pärit juristi ja poliitiku, Tartu ülikoolis esimese eestlasena Eesti õiguse ajaloo korraliseks professoriks saanud Jüri Uluotsa tegevusega,» märkis õigusteadlane ja ajaloolane Peeter Järvelaid.

Tema sõnul oli Jüri Uluots (1890–1945) abielus ja tal sündis sellest abielust ka kaks järglast. «Võime siiski öelda, et tema suguliin jooksis lõpuks tühja,» lisas Järvelaid «Vilma Kelder polnud kunagi abielus ja tal polnud järglasi. Seetõttu hoolitses ta oma sugulaste eest. Aga mis Jüri Uluotsa ja Vilma Kelderit ühendas, oli suur hoolitsus oma õpilaste eest.»

Kaht juuraprofessorit ühendas ka elukoha lähedus Tartus. Uluots elas veetorni ligidal, kust Tiigi 13 neljakorruselise telliskivimajani on alla poole kilomeetri.

Tartu linnavalitsus paigaldas professor Kelderi elukoha seinale mälestustahvli detsembris. Tänane veerandtunnine koosviibimine selle juures tähistas tema 90. sünniaastapäeva, ent oli ühtlasi mälestustahvli sümboolne avamine. Kõnelesid Paul Varul, Peeter Järvelaid, Vilma Kelderi järglane kateedrijuhatajana Endel Ploom ja Advig Kiris.

Meenutustes kõlas, et Vilma Kelder oli silmapaistev õigusteadlane, parim teadustööde juhendaja, väga hea maaõiguse tundja ja kindel oma seisukohtade kaitsmisel. Eesti esimese õigusteaduse naisprofessori mälestuskoosviibimisel osalenud kümne õigusteadlase, praeguse ja endise juuraõppejõudu hulgas oli vaid üks naine – Maie Ruus.