Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6419203t1hd35f.jpg)
Rannu püha Martinuse kirikutornis asuva kahe kella helinat pole sealne rahvas juba pikki aastaid kuulnud. Kiriku võtme vardjad, koguduse liikmed Eda ja Urmas Madiste ei mäleta, millal kellad ilusat heli tegid. Nende hinnangul on sellest möödas juba aastakümneid.
Kirikutornis ripuvad kaks kella. Suuremas kellas on mõra ning väiksemal on katki tila. Rannu koguduses peab praegu jumalateenistusi EELK Valga praostkonna vikaarõpetaja Diina Tuulik, kelle teenimisajal pole Rannu kirikutornis kellad kordagi häält teinud.
Rannu koguduse eelmine vikaarõpetaja Maarja Sokk mäletas, et proovis kelli helistada kuus aastat tagasi.
«Siis tegid kellad nii hirmsat kolinat, et rahvas ehmatas selle peale ära,» meenutas Sokk aega, mil tema mäletamist mööda Rannu kiriku kellad viimati häält tegid.
Idee kirikukellad korda teha pakkus välja Rannu sõpruskogudus Soomest Lammi asulast. Rannu kiriku Soome sõbrad asusid pärast idee välja käimist ka selle nimel raha koguma. Nüüdseks on Lammi kogudus Rannu kirikukellade taastamiseks saanud kokku ligi neli tuhat eurot.
Paraku selle raha eest kellade ja torniluukide korda tegemiseks ei piisa. Kalkulatsioon ja hinnapakkumised näitasid, et kellade parandamisele, nende elektroonilise helistamissüsteemi ja kaugjuhtimisega avatavate torniluukide paigaldamisele kulub 17 000 eurot, millest ainuüksi 12 600 eurot läheb kellade korda tegemiseks.
Eelmine Rannu koguduse õpetaja Maarja Sokk proovis kelli helistada viimati 2011. aastal, mil need tegid sellist kolinat, et rahvas seepeale lausa ehmatas.
Kirikurahvale ulatas abikäe ka Rannu maanaiste selts Laine, mille juht Viive Vink aitas koguduse juhatuse esimehel Lauren Williamsil koostada raha taotlemiseks projekti. Praeguseks on neil Leaderi meetmest 12 600 euro suuruse toetussumma taotlus heaks kiidetud.
Kogudusel on aga veel tarvis leida Leaderi meetme toetuse saamiseks kümneprotsendine omaosalus.
Just selle viimase kokkusaamiseks korraldabki maanaiste selts Laine Viive Vingi eestvedamisel pühapäeval Rannu rahvamajas heategevusliku kontserdi, kus esinevad Tartu Pauluse kiriku kammerkoor ning solistid sopran Laili Jõgiaas ja bariton Atlan Karp.
Rannu kiriku koguduse ja sõprade eesmärk on saada kirikukellad korda ja helisema juba selle aasta augustis, mil nende sõpruskogudus Lammist külastab Rannu kirikut. «Üle koera on juba saadud, nüüd on vaja üle koera saba ka saada,» märkisid Vink ja Eda Madiste. Nad loodavad, et juba pühapäevase kontserdiga saadakse puuduolev rahasumma kokku.
Rannu Püha Martinuse kirik
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6419223t1h5375.jpg)
- Ehitati 15. sajandi esimesel poolel.
- Kantsli korpus ehitati 1554. aastal.
- Kahest tornikellast suurem valmis 1860. aastal A. J. Feldmanni käe all Tallinnas.
- Väiksem tornikell valmis 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses P. I. Olovjanišnikovi tehases. Kella annetas kirikule selle 600. aastapäevaks 1947. aastal August Toome. Kellal on ka vastav graveering.
ALLIKAS: Kultuurimälestiste riiklik register