Volitusi ületades lasi Tartu linnaliinibussis sõidudokumente kontrollinud ametnik soodustalongi esitanud üliõpilasel osta kümne päeva ID-pileti, kui too ei suutnud tudengistaatust tõendada.
Bussipileti esitanu pidi ostma uue pileti
Tartu mupole ehk linnavalitsuse menetlusteenistusele distsiplinaaruurimise kaasa toonud vahejuhtum leidis aset märtsi alguses 20. liini bussis, kui Tartu Ülikooli üliõpilane Karin Ojamäe tegi oma tänavuse teise sõidu linnaliinibussiga ning oli teel maaülikooli juurest raudteejaama. Just vaksalis kontrollid ta bussist maha tõstsidki.
Ojamäel oli ette näidata soodushinnaga sõidutalong ja Swedbanki mullu detsembris väljastatud tudengikaart, aga kaasas polnud üliõpilaspiletit.
Menetlusteenistuse ametnikud palusid tal bussist väljuda ja ütlesid tudengile, et kui see teab oma isikukoodi ja isik õnnestub tuvastada, ei ole probleemi. Isiku tuvastamine õnnestuski, aga edasi läks asi kummaliseks.
«Ma olin endast väljas ja nutsin natuke, sest ei olnud midagi halba teinud,» meenutas Ojamäe.
Trahv või pilet
Siis ütles ametnik, kelle nimi on Koit Palo, nagu linnavalitsus on praeguseks tuvastanud, et Ojamäel on valida, kas saab «kolm trahviühikut» või ostab uue pileti.
«Ma ei öelnud midagi. Siis ta valis mulle kõige odavama pileti, küsis, kas mul telefon on, ja õpetas, kuidas osta,» rääkis Ojamäe. «Kui minema sain, hakkas kohale jõudma, et see ei ole päris õige.»
Seepeale postitas Ojamäe Tartu kodulehe foorumisse ülevaate asjade käigust ja lõpetas küsimusega: kas minuga käituti õigesti ja kas sellised «erandkorrad» on kontrollijatele tegelikult reegliks?
Tartu linnasekretär Jüri Mölder oli eelmisel nädalal napisõnaline ja märkis, et juhtum on väga jabur ja kui see oli nii, nagu kirjeldatud, on ametnik ilmselgelt ületanud volitusi. Mölder palus selle nädala alguseni aega, et asja selgitada. Iseloomustust «jabur» kasutas ta ka edaspidi korduvalt.
Esmaspäeval ütles ta, et väärteomenetlejate tegevus hälbis selle juhtumi puhul oluliselt linnavalitsuse antud käitumisjuhistest.
Mölder selgitas, et läinud aasta lõpus hakkas linn terve bussitäie sõitjate lauskontrollimise kõrval harrastama pistelist kontrolli. Väärteomenetlejad sõitsid bussiga kaasa ja kontrollisid peatuste vahel. Piletita sõitnud suunati enamasti juhi käest piletit ostma.
Möldri selgitusel võimaldab selline lähenemine tunduvalt suurendada vahelejäämise võimalust, sest kontrollide jõudlus on suurem.
Teist masti juhtum
Ojamäe juhtum oli aga hoopis teist masti, sest pilet oli olemas, kuid bussisõitja ei suutnud kohapeal tõendada soodustuse kasutamise õigust – ametnike keeles oli ta jätnud täitmata hoolsuskohustuse.
Menetlusteenistuse bussis on küll ligipääs andmebaasile, mille abil isikut kindlaks teha, kuid pole juurdepääsu hariduse infosüsteemile (EHIS), et tuvastada, kas inimene on õpilane või tudeng.
Mölder ütles, et arvestades kohtupraktikat, on hoolsuskohustuse täitmata jätmine liigitatud ebaoluliseks rikkumiseks ja kui inimene esitab soodustust tõendava dokumendi hiljem, pole kohtumenetlus põhjendatud. Ojamäele oleks pidanudki vahejuhtum lõppema kutsega menetlusteenistusse tudengistaatust tõendama.
«Kui inimene on bussist välja tõstetud, ei oleks pileti ostmise ettepanekut mitte mingil juhul tohtinud teha,» ütles Mölder. «Ka bussis piletit ostma suunamine poleks olnud põhjendatud. Inimese asi, kellel on pilet, on tõendada soodustuse õigust, seda oleks saanud teha tagantjärele.»
Põhjendamatu oli Möldri sõnul ka trahvile viidata.
Mölder ütles, et ebaselged on motiivid, miks piletiostu ettepanek tehti. Seepärast ka distsiplinaarmenetlus. See peab selgitama, kui palju selliseid «erandeid» on tehtud.