Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kui teeks parkimismaja hoopis kaubamaja kõrvale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Merike Kaunissaare | FOTO: Margu Ansu

Tartu vanalinna serva Vabaduse puiestee äärde plaanitav parkimismaja tekitab taas vastakaid arvamusi. Kesklinna üldplaneering annab selle hoone rajamiseks võimaluse, aga kas on hilja kaaluda teisi variante?

Tartu linnal on idee ehitada Vabaduse puiestee 6 krundile kuni neljakorruseline parkimismaja. Hoone esimesele korrusele planeeritakse kaubandus-teenindusasutused. Maa-aluste korruste kavandamist lubatakse juhul, kui arheoloogiliste uuringute tulemused seda võimaldavad, teatab linna koduleht.

Umbes 150 autot mahutava mitmekorruselise parkimismaja ehitamine Vabaduse puiestee äärde on valuline teema, nagu tõdes linnaarhitekt Tõnis Arjus avalikul arutelul. Seda olulisimat küsimust, kas hoone lahendab probleeme või tekitab neid juurde, arutab Jüri Saar Tartu Postimehes (TPM, 23.02).

Vanalinna äridesse ja kohvikutesse minekuks saaks auto jätta Uueturu parkimismajja ning õhtune teatri- ja kontserdipublik leiaks oma autodele lisaparkla.

On väga kahju, et parkimismaja võtab meilt kaugemas ja ehk jõukamas tulevikus võimaluse näha seda krunti kultuuriga seotuna. Samas – liiklusvoog piirkonnas intensiivistuks ja sujuvamaks ei muutuks. Jalakäijatele on tihe autode manööverdamine kindlasti tüliks.

Pakun arutamiseks idee viia parkimiskogum mõni samm kaugemale, vanalinna muinsuskaitsealast välja. Parkimismaja ehituseks  saaks kasutusele võtta pigem ajaloolisel liikumissuunal asuva laia lageda kahepoolse tupikala.

Parkimismaja võiks asetseda kaubamaja kõrval oleval parkimisplatsil: kaks korrust maa all ja kaks korrust maa peal, sissepääs nii Ülikooli tänavalt (Vanemuise tänava ristmikult) kui ka Vabaduse puiesteelt. Maja võiks toimida läbisõitu võimaldavalt (kui parkimine käib piletiga, ei teki liigset läbivoolu).

Küüni tänava jalakäigualalt üle saaks autod jalutajaid segamata kas sildega üle Küüni tänava või läbipääsuga Küüni tänava alt (ei ole kursis kommunikatsioonide paigutusega, aga kommunikatsioone on teinekord võimalik ümber paigutada, võib-olla ka nende alt läbi minna).

Ülikooli tänava poolt saaks võtta sissesõiduna kasutusele praeguse taksoparkla (seal võiks olla samuti kaks korrust maa all, üks maa peal). Sille üle Küüni tänava annaks võimaluse arendada selle all kioskimajandust või kolida sinna ilmavarju ka lillemüüjad.

Uueturu tänava nime kandev ala on tugeva kaldega, ehk ei oleks keeruline korraldada mitut tasapinda ja sujuvaid sissesõite.

Kaubamaja oma suure jagamatu mahuga on nii või naa täiesti teise mastaabiga kui vanalinn. See on vanalinna piirkonna järsk lõpetus, kaubahall ja büroohoone selle kõrval samamoodi.

Kui parkimismaja maht Vabaduse puiestee poolt järgiks kõrguse poolest kinnise turu mahtu (võib-olla ka horisontaalseid liigendusi), oleks tekkiv üldmulje pigem senisest harmoonilisem. Kaubamaja aknad vanalinna poole alumiste korrustel näivad olevat tagaruumide omad, seega  ei peaks uus ehitis naabrit segama.

Arheoloogiline uuring oleks muidugi nii Ülikooli tänava poolel kui ka Vabaduse puiestee poolel vajalik (kaubamaja ja kaubahalli ehituseks olid kaevamised nõutud ja korraldatud).

Parkimismaja Vabaduse puiestee pargipoolsele küljele võiks ju pargi tasapinnale mahutada midagi, mis võimaldaks puhkeala intensiivsemalt ja ehk ka lastesõbralikumalt kasutada (kioskid, laenutused), ning ülakorrus võiks vabalt näiteks restorani mahutada, sest kaubamaja poolt kahetsusväärselt kasutamata vaated Emajõele, pargile, vanale turule, Atlantisele on ju jumalikud.

Miks mitte ühendada maa-alused korrused ja pealmine, avaliku funktsiooniga korrus kaubamaja siseliiklusskeemi?

Sama suurepäraste vaadetega võiks olla parklahoone Ülikooli tänava ülakorrus: päikeselise vaatega Riia tänava äärsele pargialale (taamal Pallase hotell, Kvartal), Vanemuisele, kaubamajale – imeline kohvikukoht. Trepid võivad ju otse alla parki tuua? Pargiäärele saaks rajada välikohviku(d).

FOTO: Graafika: TPM

Kas sille üle jalakäijate tänava jääks vanalinna ja sellest välja suunduvat rahvast visuaalselt häirima? Vanalinna poolt vaadates lõpetaks sille üle Küüni tänava ja parkimismaja kaubahalli kvartali. Parkimismaja Vabaduse puiestee poolse osa pikk külg jääks tagasihoidlikult suurte pargipuude varju (võiks sellegipoolest olla vahvalt tehtud).

Praegune vaade kaubamaja tummale küljele üle lageda parkla ei ole kuigi südantsoojendava ilmega, sellest poleks kahju loobuda. Riia tänava poolt tulijale raamistuks Riia tänav, Vanemuise ja kaubamaja vaheline park selgepiiriliseks linnaväljakuks. Suletudilmelise Vanemuise ja Ülikooli tänava nurga IT-büroohoone alumise osa varjamine Riia tänava poolt kerge kohvikgaleriiga ei oleks märkimisväärne visuaalne kaotus, bürooruumide valgustusele leiab ehk vastuvõetava lahenduse.

Kindlasti oleks vaja arhitektuurikonkurssi. Aga nutikas ja elegantne lahendus mu meelest pigem kaunistaks linna. Usun, et parkimiskohti lisanduks rohkem, kui on võimalik rajada Lutsu raamatukogu taga. Uuest parkimiskeskusest põhjustatud liikluse häiritus ei oleks ei Vabaduse puiesteel ega Ülikooli tänaval kuigi suur ja kesklinn saaks juurde menukad istumiskohad vaadetega Emajõele, vanale pargile ja väärthoonetele.

Vanalinna äridesse ja kohvikutesse minekuks saaks auto jätta Uueturu parkimismajja ning õhtune teatri- ja kontserdipublik leiaks oma autodele lisaparkla. Linnasüda muutuks elavamaks ja ellu äratataks tupikuteks suletud ajaloolise Vanemuise tänava liikumissuund.

Parkimismaja ei peaks vägisi pressima sügavale vanalinna.

Linn saaks Tartu linnasüdame intrigeeriva nüüdisajastamisega juurde hulga toredat avalikku ruumi. Usun, et erakapital oleks arenduses osalemisest huvitatud.

Tagasi üles