Uus mänguväljak toob parki põõsaid juurde

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii võiks välja näha Forseliuse parki ehitatav väikelaste ronimisala. Sellest eemal, põõsaste taga on seiklusrada õpilastele.
Nii võiks välja näha Forseliuse parki ehitatav väikelaste ronimisala. Sellest eemal, põõsaste taga on seiklusrada õpilastele. Foto: OÜ Ökodisko eskiis

Märjal ajal liivaseks tiigiks muutunud ning pärast paigaldamist üsna pea lagunema tikkunud plastatraktsioonidega mänguväljaku asemele tuleb uus mänguala. 

Forseliuse pargi nurka, kuhu eralasteaedu pidanud OÜ Väike Karu 2012. aastal mudilastele äpardunult mänguväljaku rajas, valmib tänavu lastekaitsepäevaks uus mänguplats. Seal jagub tegevust nii alles kõndima õppinud lastele kui neile noortele, kes ronimisest adrenaliinilaengut otsivad.

OÜ Ökodisko maastikuarhitekt Rutt Piir sai Tartu linnalt lähteülesande, et uus mänguväljak peaks olema sedavõrd läbimõeldud, et laste tegevus häiriks võimalikult vähe läheduses asuva kortermaja elanikke.

Piir kuulas ära väikelaste vanemate soovid, kes olid nördinud, et vana mänguväljak likvideeriti. Aga ta käis ka läheduses asuvas Tähe noortekeskuses rääkimas noortega, kellele meeldis samuti vanal, väikelastele mõeldud väljakul turnida, ehkki nad ei kasutanud sealseid atraktsioone sihipäraselt.

Kõrgustesse turnima

«Jäi kõlama, et neile meeldib ennast füüsiliselt proovile panna ja natukene sportlikku tegevust harrastada,» võttis Piir kokku nende 8. klassi poiste soovid. «Niisama kiikumine ja ronimine pole neile enam aktuaalne.»

Nii planeeris ta ühele mänguplatsi poolele seiklusrajalaadse ronimisatraktsiooni, mille kõrgeim punkt on maast pea kahe meetri kõrgusel. Teisele poole kõnniteed jäävad toimetama mudilased, kes saavad endale kompleksi, kus saab ronida, turnida ja liumäest alla lasta. Platsilt ei puudu ka kiiged päris pisikestele ja veidi suurematele lastele.

Et eelmine mänguväljak kippus märjemate ilmadega tiigiks muutuma, tuleb projekti järgi kõnnitee äärde vihmapeenar.

Maastikuarhitekt arvestas platsi planeerides, et seda kasutavad kehalise kasvatuse tundides ka üle tee asuva Forseliuse kooli õpilased. «Usun, et uus lahendus on selline, et seal saab edaspidi ka koolitunde teha,» sõnas ta.

Ette on nähtud veel punaseleheliste toomingate istutamine, need hakkavad eraldama mänguväljakut endisesse Forseliuse keskusesse ehitatud kortermajast. Ühtegi pargipuud maha ei võeta, mitmesuguseid põõsaid istutatakse hoopis juurde.

Kui vana mänguväljak oli aiaga piiratud ja selle sissepääs jäi kortermaja poole, siis nüüd aed kaob ja seega nihkuvad ka liikumisteed kortermajast eemale.

Liigvee vastu

Et eelmine mänguväljak kippus vihmaga tiigiks muutuma, tuleb kõnnitee äärde vihmapeenar, kus kasvavad niiskuslembesed taimed. Nende all on aga drenaažikiht, mis imab liigse vee kiirelt maasse.

Mänguväljaku ehitus on planeeritud kahes etapis. Suuremate atraktsioonide paigaldamiseks ning väljaku rajamisega seotud haljastus- ja ehitustöödeks korraldatakse peagi riigihange. 

Hiljem, kui leitakse lisaraha, saab platsile lisada väiksemaid mänguvahendeid.

Linnaeelarves on uue mänguväljaku ehitamiseks ette nähtud 90 000 eurot, ent lõplik hind selgub ehitushankega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles