/nginx/o/2017/03/04/6407581t1hf330.jpg)
Suurem osa rändlinde on alustanud või alustamas kevadrännet, nende hulgas sookured, kes üheskoos kolmnurkses rivis kulgedes tähelepanu äratavad. Oma esimest kevadrännet alustas Etioopiast 21. veebruari hommikul mullu suvel satelliitsaatja saanud sookurg Ahja 5, kes teeb teadusajalugu, sest kasutab sügis- ja kevadrändel erinevat teekonda.
Põlvamaal saatjaga märgistatud Ahja 5 rändas oma esimesel sügisrändel üle Ungari, Serbia, Kreeka lääneranniku, üle Vahemere ja Sahara kõrbe Sululta talikorterisse Etioopias, kus prantsuse filmigrupp püüdis ta aasta alguses koos teiste noorkurgedega ka pildile. Rändetee pikkus oli ligikaudu 7000 kilomeetrit. See oli esmakordne tõestus, et sookured võivad kasutada trans-Sahara rändeteed.
Silmusränne
Nüüdseks on Eesti maaülikooli juhtivteaduri Aivar Leito kinnitusel selge, et Ahja 5 teeb taas uut teadusajalugu, sest on teadaolevalt esimene sookurg, kes teostab praegu nii-öelda silmusrännet, kasutades sügis- ja kevadrändel erinevat teed. Andmed näitavad, et Ahja 5 lendab kodu poole mööda tavapärast Ida-Euroopa rändeteed, mida on kasutanud seni kõik teised sookured, kes on Etioopias talvitunud ja keda on saatja abil jälgitud. Nende hulgas on samuti Ahja 4, kes mullu kevadel koduteel Sudaanis küttide käe läbi hukkus.
Kui Ahja 5 teele asus, lendas ta esmalt Tana järve äärde ja peatus seal kaks päeva ning jätkas seejärel rännet põhja poole ning jõudis 27. veebruaril Assuani paisjärvele Niiluse jõel. Sealt jätkus kiire ränne lühikeste vahepeatumistega üksnes ööbimiseks läbi Egiptuse idaosa, üle Suessi kanali ja Siinai poolsaare Hula orgu Iisraeli põhjaosas, kuhu ta jõudis 2. märtsi pärastlõunal. Sookure esimese kevadrände pikkus Hulani oruni on ligikaudu 2900 kilomeetrit. Tõenäoliselt ei peatu ta seal kuigi kaua ja jätkab peatselt oma koduteed Eesti poole. Kõige varem jõuab noor sookurg Eestisse märtsi lõpus.
Ohud rännakul
Kuigi Ahja 5 on edukalt Sudaanist üle lennanud, kus mullu Ahja 4 hukkus, valitsevad Aivar Leito sõnul noort lindu järgmised ohud Türgis, kus on mitu Eesti ja Soome satelliitsaatjaga kurge kadunuks jäänud, kuna seal kütitakse linde. Seda mitte ainult viljasaagi kaitsmise eesmärgil, vaid ka toidu püüdmiseks. «Merel võib ka probleeme ette tulla, aga peamine oht on inimtegevus,» lisas Leito.
Kevadrännet on alustanud ka Hispaanias Extremaduras talvitanud Saaremaa sookurg Mati, kes jõudis 26. veebruaril Gallokanta laguunile ja oli läbinud 1. märtsi seisuga 541 kilomeetrit. Tuneesias talvitanud sookured Savimäe ja Ivar on veel paigal, kuid ilmselt asuvad samuti varsti koduteele.
Aivar Leito rääkis, et huvitav on tema jaoks veel see, et peaaegu nelja-aastane sookurg Savimäe tegi 22. veebruaril proovikatse ja alustas Tuneesiast soodsate ilmaoludega rännet ning jõudis Vahemere keskele. Ta otsustas aga poole mere pealt tagasi tulla, sest ilmastikuolud polnud siiski piisavalt soodsad.
Leito ütles, et lisaks praegusele neljale satelliitsaatjaga sookurele, saavad suvel tõenäoliselt saatjad veel üks või kaks kurge. Saatjad saab ilmselt üks sookurg Lääne- Eestist ja teine Ida-Eestist.
