/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2011/03/14/538072t1h4c65.jpg)
Tartu bussijaama ülem Sulev Piibar tänab info eest, kui temaga Marju Reismaa kogetut jagan. Esialgu arvab ta, et kui ratastooliinimesel käsi potil istudes paberirullini ei ulatu, siis peaks ta paberi enne potile minekut sealt kaasa võtma.
Jutt uus nagu uudis suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljem lisab, et küllap saaks rulli vajadusel ka seinal nihutada.
Räpase dušiotsiku kohta ütleb ta, et see oli ajutine asi ja ehk koristaja unustas. Et tuleb kontrollida.
Tartu kohviku juhataja Indrek Suur märgib, et invatualeti ukse ees olev laud ja neli tooli peaksid asuma tegelikult saali keskel. Minu kahtluse peale, et ette jääksid need ratastooliinimesele ka seal, vastab ta, et mis siis teha – ratastooliinimesi käib nende kohvikus haruharva. Ja küsib, kas see on kõik.
Tartu hotelli juhataja Alar Käära on see-eest osavõtlik. Ütleb, et hotelli vastuvõtulaua lähedal oleva invatualettruumi rajasid nad 2002. ja 2003. aastal, ehitustehniliselt avaramat ruumi sinna ei mahtunud.
Õnneks on hotellis aga teinegi, palju avaram tualettruum. Samuti invatuba ratastoolis kliendile ja ta saatjale.
Tartu kaubamaja keskuse tegevjuht Marju Jeedas tunnistab, et ta tõepoolest ei ole invatualettruumi mitte kunagi selle pilguga vaadanud, kuidas oleks seal potil istujal võimalik käsidušši kasutada. Lubab kohe midagi ette võtta.