T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läinud sajandi tuntuima selgeltnägija Äksi nõia sünnist möödub 125 aastat

Raimu Hanson
Läinud sajandi tuntuima selgeltnägija Äksi nõia sünnist möödub 125 aastat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üks osa Mare Kõiva artikli leheküljest, mis on ilmunud ajakirjas Mäetagused nr 58.
Üks osa Mare Kõiva artikli leheküljest, mis on ilmunud ajakirjas Mäetagused nr 58. Foto: Repro

125 aastat tagasi, 29. veebruaril 1892 sündinud Hermine Elisabeth Jürgens sai aastakümneid hiljem rahva hulgas tuntuks kui Saadjärve lähedal tegutsenud Äksi nõid. Folklorist Mare Kõiva on teda nimetanud eesti 20. sajandi kõige tuntumaks selgeltnägijaks.

Ajakirjas Mäetagused nr 58 on Mare Kõiva andnud folkloori vahendusel ülevaate selgeltnägija ehk nõiaga seotud juttudest ja tema tegevusest nõukogude ajal, samuti vaatleb ta asjaolude kokkusattumusi, milles kogukond aktsepteerib erakordse isiksuse.

Klaverivabrikant Georg Blaubrücki peres Peterburis sündinud Hermine Elisabeth Jürgensil (1892-1976) ilmnesid juba koolis selgeltnägemise võimed. Neid panid tähele kaasõpilased.

Vabadussõja ajal tegutses ta rindeõena. Enne Teist maailmasõda teenis elatist kinos tummfilmidele klaverisaadet tehes, aga ka klaveritunde andes, enamasti ikka tulevikku ennustades.

«Mõnda aega elas ta koos tolleaegse kuulsa illusionisti Harri Lindneriga,» kirjutab Mare Kõiva. «Enne sõda elas Hermine Jürgens mitmel pool maal koos erinevate meestega. Jürgensi enda sõnul tugevnes tema sünnipärane selgeltnägemise võime kolmekümnenda ja neljakümnenda eluaasta vahel. Põhjuseks olnud selgeltnägemise episood, kus ta 1935. aastal nägi oma elukaaslast (Ahja metsavaht) koos teise naisega. Rahvajutud Ahja kandist räägivad, kuidas mees olnud hädas kurja selgeltnägijast naisega.»

Pärast Teist maailmasõda saavutas Jürgens selgeltnägija kuulsuse, andes inimestele teateid kaduma jäänud omaste ja hiljem ka asjade kohta. Elu viimased 35 aastat elas ta Äksi kiriku lähedal ning oli kümmekond aastat sealse koguduse organist ja kohaliku kooli klaveriõpetaja. Jürgens oli paljusid keeli valdav haritud naine. Ta oli tuntud ravitseja, kes aitas tuhandeid inimesi. Mõnel päeval võttis ta vastu üle kümne hädalise.

Hermine Elisabeth Jürgens veetis elu lõpu Kastre hooldekodus. Ta on maetud Äksi kalmistule. Kui tema surmast möödus 20 aastat, pandi tema hauale mälestuskivi. Kolm aastat hiljem paigaldati mälestuskivi tema viimase elukoha tähistuseks Puhtaleiva külas.

Märksõnad
Tagasi üles