Koerad murravad kitsi keset Elvat

Selle koerte puretud metskitse viis Elvas elav Lutsude pere Elistvere loomaparki ravile. Sealne loomaarst ütles, et sõralisest saab veel eluloom. Foto: Kalev Luts

Hulkurkoerte veretööst nördinud männilinna elanikud nõuavad ohtlike loomade kinnipüüdmist ja nende omanike karistamist. Viimastel päevadel on koerad rünnanud metskitsi teadaolevalt kahel korral.

Üks neist koertest on suurem, sileda karvaga ning teine umbes kollisuurune ja karvane, kirjeldas Elva Käo tänava elanik Kalev Luts. Pühapäeva hommikul kargasid need peletised kitsedele kallale otse tema aia taga.

Rünnakut pealt näinud naisel õnnestus koerad lõpuks minema peletada, kuid üks sõraline jäi lumele lebama. Veriseid puremisjälgi võis näha nii metskitse seljal, kaelal kui kintsul.

Käo tänava elanikud viisid vigastatud ja šokis looma Elistvere loomaparki, sealne pererahvas võttis kitse oma hoole alla. «Loomaarst ütles, et sellest saab veel eluloom,» rääkis Luts.

«Istutasin kunagi aia taha 50–60 mändi. Nüüd on puud suured ning ilmselt tunnevad kitsed seal ennast turvaliselt,» rääkis Luts.

Igal õhtul koguneb aia taha ööbima vähemalt kolm-neli kitse, mõnikord on neid ka üheksa-kümme. Ja nii juba mitu aastat.

Läheduses asub soo. Päeval on loomad kadunud, kuid igal õhtul tulevad nad tagasi. Ümberkaudsed elanikud viivad neile tihniku serva süüa.

Sobiv elupaik

Elva asub metsade keskel ning kindlasti kohtab just selles linnas inimeste kõrval rohkesti metsloomi, ütles kohaliku linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Kalev Kepp.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et elumajade juurde meelitavad kitsi kindlasti põõsad ja lehtpuuoksad, mida nad tarvitavad toiduks. Inimestega kontakti nad ei otsi ning neilt toitu nad tegelikult ei oota.

Murdmisjuhtum leidis Lutsu sõnul Elvas Kärneri tänaval aset ka umbes paar nädalat tagasi. Siis heitis koerte puretud kits hinge. Linnavalitsusel pole selle juhtumi kohta teavet, märkis Kalev Kepp.

Linnamajandusosakonna juhataja kinnitusel on Elval leping ühe loomaarstiga, kes püüab hulkuvaid lemmikloomi. Tihti on aga loom püüdja saabudes juba ära jooksnud.

Kepi hinnangul ei pruugi männilinna tänavaile sattuvad koerad olla sugugi kodutud. Pigem on nad hoolimatute elanike loomad. Mõnikord tulnud ka ümberkaudsetest taludest. Ohtlike koerte leidmist lihtsustaks see, kui neist oleks olemas foto, tõdes Kepp.

Eile korraldas linnavalitsus juhtunu arutamiseks lausa koosoleku. Verejanulisi loomi ja nende omanikke pole veel tabatud, töö selle nimel käib.

Tugevamad alles

Ehkki kevadpäike on muutnud lume pehmeks ning kitsede peened jalad vajuvad sellest läbi, pole loomade olukord tänavu nii hull kui mullu, kinnitas Peep Männil.

«Ilm on juba soe ja energiakulu väike,» lisas Männil. Tema sõnul ei ole nõrgaks jäänud kitsi eriti näha olnud. Eelmine talv oli raskem ja siis jäid ellu tugevamad. Sel talvel on kitsede suremus nagu tavaliselt.