Keeleprofessor esitles õigekirjaabi

Mobiiltelefonikasutajaile mõeldud õigekirja abimehe Sõnari üheksa peatükiga avalehekülg.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli professori Martin Ehala oktoobris tärganud ideest küpses emakeelepäevaks mobiilirakendus Sõnar, mille abil saab peagi kõigi netiühendusega telefonide kaudu kontrollida oma õigekirja.


«Käisin konverentsil, kus räägiti m-õppest ja pärast seda hakkasin mõtlema, kas didaktiku-metoodikuna võiksin minagi selles vallas midagi pakkuda,» meenutas Ehala. «Ühel hetkel plahvatas, et selline rakendus, mis lubab kiirelt ja lihtsalt õigekirja kontrollida, on puudu.»

Sõnari sisu on jaotatud üheksaks peatükiks, mis kuvatakse rakenduse avaleheküljele.

Valida saab suure ja väikese algustähe, kokku-lahkukirjutuse, kirjavahemärkide, sarnas-sõnade, ametikirjade, nimekirjutuse, numbrikirjutuse ja lühendamise peatüki vahel.

Mõeldud eeskätt kooli

Vajalikus peatükis edasi liikudes esitab Sõnar kasutajale suunavaid küsimusi, et otsitavale keelereeglile samm-sammult läheneda. Näiteks kokku-lahku kirjutamise probleemi korral küsib Sõnar esiteks, kas tagumine sõna väljendab arvu, kohta, omadust, tegevust, nähtust, asja, olendit või midagi muud.

Alajaotusest alajaotusse maksimaalselt viie sammu võrra liikudes peaks kasutajal olema viimaks selgus käes. «Muidugi, kui avastame, et kasutajad hakkavad liigitamisega jänni jääma, tuleb Sõnarit täiustada,» möönis Ehala.

Ta näeb Sõnari missiooni õigekirjaõpetuse ajakohastamises ja tõhustamises, eeskätt koolides. Esialgu on Sõnar saadaval iPhone`i ja Androidi platvormile, kuu aja jooksul peaksid lisanduma Symbiani ja Java versioon.

«Meie eesmärk on, et kooliõpilastele kättesaadavate mobiiltelefonide kattuvus erinevate süsteemidega oleks 90 protsenti,» lausus Ehala. «Avaversioone on igatahes võimalik mängitada ka alla 1000-kroonistel telefonidel.»

Ehala partner Sõnari tegemisel oli semiootikamagistrant Peeter Tinits, kes aitas reegleid sõnastada ja algoritme kirjutada. Mobiilirakenduse programmeerijad palkas Ehala Pakistanist. Sõnari logo kujundas Mari Kikkerpuu.

Martin Ehala ei soovinud avaldada Sõnari loomiseks seni tehtud kulutusi, kuid ütles, et summa on võrreldav ühe raamatu väljaandmise kuludega.

Sõnari allalaadimise hinnaks interneti kaudu kujuneb umbes kolm eurot, kuid tänasel emakeelepäeval ei maksa see Martin Ehala kinnitusel midagi.

Sõnari reedesel esitlusel viibinud haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge ütles, et põhimõtteliselt on ministeerium valmis toetama kõiki õpetuslikke algatusi ja arendusi, mis aitavad hoida eesti keelt.

Oluline on hind

«Kuid see, kas ja kuidas riik võiks olla Sõnari propageerimises osaline, on läbirääkimiste küsimus,»  lausus Valge. «Sisulist hinnangut ma praegu anda ei saa. Minu jaoks on põhiline küsimus, kas Sõnar on kasutatav odava mobiiltelefoniga ja kas siis, kui süsteemi täiendatakse, lisakulud puuduvad või on piisavalt väikesed.»

Tagasi üles
Back