Silmakliiniku seinal punnitab silmi kaheksajalg Hugo

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mänguseina kinnitamine. Ees vasakul Teele Kumm, siis õppejõud Teet Papson ning tudengid Marge Allik ja Nancy Klaos.
Mänguseina kinnitamine. Ees vasakul Teele Kumm, siis õppejõud Teet Papson ning tudengid Marge Allik ja Nancy Klaos. Foto: Kristjan Teedema
  • Kunstitudengid mõtlesid välja mänguseina nägemispuudega lastele

Täna õhtupoolikul, siis kui arstide vastuvõtud Maarjamõisa silmakliinikus olid juba lõppenud, kogunesid laste mängunurka Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid Nancy Klaos, Kristo Kaseorg, Marge Allik, Teele Kumm ja Sirli Niinpalu. Koos õppejõu Teet Papsoniga asusid nad tegutsema.

Tund aega askeldamist, kopsimist ja trelli undamist ning eripärased mängud neile lastele, kes oma haiguse tõttu ei näe või näevad halvasti, olid seintel koha leidnud.

Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak / Kristjan Teedema
Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak / Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak asus esimesena mängude headust testima ning näis väga rõõmus.

Suurelt mänguseinalt paistab kaheksajalg, mille on kunstitudengid ristinud Hugoks. Tema kaheksa kombitsat aitavad eristada mänge, mida kompides ja liigutades nägemispuudega laps elamuse võib saada.

Kaheksajala suured silmad on liikuvad – Hugo mõistab kõõritada.

Köied / Kristjan Teedema
Köied / Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Seinal on köied, mille abil saavad end üles sikutada ka alla aastased beebid. Seinal on trips-traps-trulli-mäng, põnevad hammasrattad, soonega teed, mida mööda saab kujundeid liigutada ning erinevast materjalist iminapad.

Kujundid ja iminapad /Kirstjan Teedema
Kujundid ja iminapad /Kirstjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Seinal on veel pöörlevad suured värviringid, mis omavahel kokku puutudes annavad uute toonidega sektoreid.

Terell Pihlak ütles, et nägemispuudega lapsed näevadki kõige paremini põhivärve ehk värve, mis üksteise suhtes on kontrastsed. Ka on neile oluline tajuda eri materjale, mida sein ohtral pakub. Seal on puitu, mittepragunevat plastikut, kummi, betooni, köit...

Teine mängusein, mis samuti eile laste mängunurka kinnitati, on soojustundliku värviga kaetud tahvel, millele on võimalik käega kujundeid joonistada. Ka on mängunurka üles pandud QR-kood, mis juhatab need lapsed, kellele seinad huvitavad ei tundu, arvutimängude juurde.

Ülemõde Terell Pihlak ja kunstitudengid Nancy Klaos, Teele Kumm ja Marge Allik / Kristjan Teedema
Ülemõde Terell Pihlak ja kunstitudengid Nancy Klaos, Teele Kumm ja Marge Allik / Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Koostöö silmakliiniku ja kõrgema kunstikooli vahel algas poole aasta eest. Aset leidis koguni koolisisene disainikonkurss, mis setitas välja kõige andekamad ideed, mis võiksid silmakliiniku patsientidele sobida. Oma panuse andsid 13 üliõpilast kolmelt erialalt, kes kõik püüdsid end kurssi viia nägemispuudega inimeste probleemidega, millega nad varem peaaegu kokku puuutnud ei olnud.

Elluviidud kavandi autorid on Marta Tuulberg, Kristo Kaseorg ja Nancy Klaos. Neid juhendasid õppejõud Eva Liisa Kubinyi ja Teet Papson. Mänguseinad aitavad silmakliiniku väikeste patsientide ooteaega teha meeldivamaks.

Mängude materjal läks maksma 3500 eurot, millest poole tasus kliinikum, teise poole aga lastefondi annetajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles