Kas vanalinna parkimismaja ajaks liikluse umbe?

Parkimismaja kerkiks Vabaduse puiestee äärde vana pangamaja kõrvale. Foto: eskiis

Umbes 150 autot mahutava mitmekorruselise parkimismaja ehitamine Vabaduse puiestee äärde on valuline teema, tõdes linnaarhitekt Tõnis Arjus avalikul arutelul. Küsimus on, kas see hoone lahendab probleeme või tekitab neid juurde.

Ettevalmistused Tartu vanalinna serva Vabaduse puiestee äärde parkimismaja ehitamiseks on täies hoos. See, et Raekoja platsi pangamaja ja Gildi tänava vahele plaanitav neljakorruseline uus hoone kirgi kütab, leidis kinnitust ka sel nädalal peetud detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul.

Linnaametnikud tutvustasid, et neljakorruselise parkimismaja esimene korrus on mõeldud äripindadeks. Kui arheoloogilised uuringud tehtud, saab selgeks, kas on võimalik ehitada ka maa-alune korrus. Tuleb ka parkimismaja arhitektuurivõistlus.

Praegu on Magistri parklas kohti 63 auto tarvis, uues parkimismajas oleks neid umbes 150.

Akvaariumi küsimus

Avalikul arutelul kerkis teravalt üles küsimus, kuidas hakkab toimima liiklusskeem majas ja selle ümber. 

Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Ilmar Pihlak osutas, et hoonestusala on trapetsi kujuga – pangamaja poolt kitsam, Gildi tänava poolt laiem –, mis ei soodusta tõhusat ruumikasutust. Mis saab ülejäänud alast?

Üks ametnik naljatas poolvaljult: «Paneme akvaariumi.»

Linnainsener Mati Raamat vastas, et tegelikult ei ole antud kohustuslikku ehitusjoont. Ka linnaarhitekt Tõnis Arjus sekundeeris, et arhitektuurivõistluse tulemusel ei tarvitse hoone sugugi trapetsi kujuga olla.

Linnakodanik Andres-Teet Merisalu võttis üles, et liiklusskeem näeb ette Vabaduse puiesteelt sissesõitu ühesuunalisele Magistri tänavale alajaam-käimla ja parkimismaja vahelt, väljasõit Vabaduse puiesteele on aga Gildi tänavalt. 

Ta avaldas arvamust, et see liiklusskeem ei hakka tööle ja ajab Vabaduse puiestee umbe. Peale selle küsis Merisalu, kas on mõistlik, et terve esimese korruse võtavad enda alla ärid, vahest võiks olla ka kiire parkimise kohti.

Edasises töös kaalutakse Magistri tänava liikluse kahesuunaliseks muutmist või võimalust rajada parkimismaja sissesõit Vabaduse puiestee poole, ütles detailplaneeringute teenistuse juhataja Aire Priks..

Tartu detailplaneeringute teenistuse juhataja Aire Priks täpsustas, et tegelikult ei saagi äripinnad olla kogu esimese korruse ulatuses, sest kusagil peab olema kaldtee parklasse sõitmiseks. Veel ei ole kokku lepitud, kus see asub, kuid praegune nõue on, et Vabaduse puiestee pool mitte.

Merisalu jätkas, et mööda estakaadi parkima sõita pole kuigi mõnus ja seetõttu võivad inimesed loobuda vanalinna tulemast ja ärid kaotaksid kliente.

Raamat vastas, et eesmärk on siiski pakkuda lihtsat parkimislahendust ja parkimismaja mõte on, et ei peaks vaba kohta otsima mööda vanalinna tiirutades. «Kindlasti ei võida arhitektuurikonkurssi ilus maja, kus on keerukas lahendus. See oleks ju absurdne,» lubas ta.

Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku osutas, et Magistri tänava roll muutub kiiresti, kui Ülejõel Vabadussilla kõrval valmib Tartu ülikooli uus IT-maja, kus kava kohaselt hakkab töötama ja õppima üle 2600 inimese. Siis suureneb ka vajadus parkimiskohtade järele.

Üks linnakodanik, kes nime lehes avaldada ei soovinud, muretses, et linnavalitsus plaanib tänavatel parkimiskohti vähendada. Abilinnapea Jarno Laur tõdes soovi jalakäijatele ruumi juurde teha, et kõnniteel mahuksid üksteisest mööduma kaks lapsevankriga emagi.

Linnakodanik Andrus Rehemaad pani muretsema, mis saab parkimismaja kerkimise korral lähi- ja kaugvaadetest vanalinnale. «Minu jaoks on need läbi arutamata küsimused,» nentis ta.

Raamat vastas, et kõnealuse ala hoonestamine ja parkimismaja rajamine vaieldi läbi kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus ja seda teemat uuesti üles võtta ei oleks mõtet.

Raamat pidas pikema sõnavõtu sellest, et ettevõtjatele ei meeldi sugugi mõte parkimiskohtade vähendamisest vanalinnas. Kui vanalinna soovitakse ka muud ettevõtlust peale kulinaarsete asutuste, tuleb hoolitseda, et klientidel oleks mugav edaspidigi vanalinnas käia.

Linnainseneri sõnul soovivad jalakäijad, et nad saaksid liikuda tänapäevastel kõnniteedel. Ajaloolised kõnniteed on aga kitsad ning nende laiendamise hind on, et autod tuleb mujale nihutada.

Kerkis veel küsimus, et ehk võiksid ärid olla majas neljandal korrusel, kus oleks neile rohkem ruumi.

Sellele vastas abilinnapea Laur, et ärid on esimesele korrusele plaanitud linnaruumi elavdamiseks.

Valuline teema

Linnaarhitekt Arjus ütles arutelu kokku võttes, et parkimismaja kavandamine vanalinna on valuline teema. 

«Tingimus oligi, et esimese korruse aktiivne front (avalikkusele mõeldud äripinnad – toim) aitab parkimismaja, mis on olemuselt tehnitsistlik hoone, vanalinna sulandada,» selgitas ta.

Aire Priksi sõnul kaalutakse edasises töös Magistri tänava liikluse kahesuunaliseks muutmist või võimalust rajada parkimismaja sissesõit Vabaduse puiestee poole.