TÜ ahistamisskandaali asjaolusid asus uurima prokuratuur

Foto: Sille Annuk

Viimastel nädalatel on meedia pööranud suurt tähelepanu Tartu ülikoolis täna professori ametis oleva meesterahva ning ülikooli endise naistöötaja ja doktorandi inetu lõpuga suhtele, millest on saanud kahju nii isikud ise, ülikooli töötajad kui ka parasjagu rektorivalimisteks valmistuv ülikool tervikuna. Nagu ütles rektor Volli Kalm: akadeemilise pere töörahu on saanud riivata.

Juba aastal 2013 alguse saanud saagale ei näi aga lõppu tulevat, sest mõlemad suhte osapooled on teinud politseisse avalduse ning nüüd peavad juhtunus selgust looma õiguskaitseorganid.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on käivitatud kaks kriminaalasja. Neist üks puudutab Tartu ülikooli endise töötaja ning doktorandi kaebust oma juhendaja vastu. Kriminaalasi on algatatud karistusseadustiku paragrahvi 152 järgi, mis käsitleb võrdõiguslikkuse rikkumist. Kui kohus peaks kedagi selles kuriteoliigis süüdi tunnistama, võib isikut oodata rahaline karistus või kuni ühe aasta pikkune vangistus. Kahtlustatavana on üle kuulatud nii eeldatav kannatanu kui endine juhendaja.

Teine kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku ähvardamist käsitleva paragrahvi nr 120 järgi. Selles asjas on eeldatava kannatanuna üle kuulatud eelpool mainitud juhendaja. Kahtlustust selles asjas kellelegi esitatud ei ole.

Võimalust, et kedagi on töökohal ebavõrdselt koheldud, uurib edasi ka Tartu ülikool. Kui õppimise, õpetamise, doktoriõppe ning juhtimise head tavad on ülikoolis juba varasemalt kokku lepitud, siis lähemas tulevikus valmib vastav juhend ka teadustöö tegemiseks.

Postimehele sai praeguseks nii Eesti Päevalehes kui Eesti Ekspressis suuremahuliselt kajastatud juhtum teatavaks kaks aastat tagasi, mil toimetus uuris ajakirjandusliku eksperimendi käigus, kuidas üks end ülikooli teadurina esitlenud mees lubas intiimteenuste eest muuta abiturientide reaalainete eksamitulemusi riiklikus registris.

Kuna tegemist oli siis ja on ka praegu eelkõige kahe täiskasvanud inimese isiklikust suhtest tekkinud vastastikkuse arveteklaarimisega, mille kajastamiseks puudus objektiivne avalik huvi, otsustas Postimees juhtunut toona mitte kajastada. Juhtum sai Eesti Päevalehe kaudu avalikuks ajal, mil Tartu ülikoolis on käimas rektorivalimised.