/nginx/o/2017/02/22/6365179t1hd84a.jpg)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ootab 20- kuni 35-aastaseid naisi ennetavasse uuringusse, mille eesmärk on välja selgitada raseduse ja sünnituse mõju vaagnapõhja- ja kehatüvelihastele.
Oodatud on sünnitanud naised, kellel on loomulikust või keisrilõikega sünnitusest möödunud kolm kuni kaksteist kuud. Ka mitmekordsed sünnitajad. Samuti mittesünnitanud samas vanuses naised, kellest saab uuringu kontrollgrupp.
/nginx/o/2017/02/22/6366155t1h2f0b.jpg)
Nendelt naistelt kogutud andmete põhjal tahab oma lõputöö kokku panna Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia üliõpilane Marilin Sillaste.
Töö juhendaja, tervishoiukõrgkooli õppejõud Reet Linkbergi sõnul ei ole Eestis varem naisi sel viisil rakendusteaduslikul eesmärgil võrreldud.
Kokkutõmbunud vaagnapõhjalihaste ja puhkeasendis vaagnapõhjalihaste näite mõõdetakse elektromüograafiga. Aparaat registreerib tulemuse vaginaalse elektroodi kaudu, mis paigaldatakse naisele tuppe ning vaagnapõhja lihasaktiivsuse tulemusi näeb arvutiekraanil graafiliste siksakjoontega – maksimaalse pingutuse kõrval hüppab sakk kõrgemale, lühemaajaliste ja väiksema jõudlusega pingutuste puhul näeb madalamaid sakke.
/nginx/o/2017/02/22/6366167t1h4799.jpg)
Reet Linkberg märkis, et kuna elektrood on mõeldud kasutamiseks vaid ühele inimesele, siis tuleb see uuringus osalejal endal välja osta. Elektrood jääb naisele päriseks ja tulevikus saab ta seda kas järgmiste uuringute või treeningute tarbeks kasutada.
Elektromüograafiga naiste mõõtmised on käinud kõrgkoolis siiski juba mõnda aega, koostööpartnereiks Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut ning Tallinnas asuv Kõhukliinik OÜ, kust käib elektromüograafiga naisi mõõtmas vastavat litsentsi omav füsioterapeut Helle Nurmsalu.
Tartu Ülikoolis on üks analoogne magistritöö juba kokku pandud, kuid siis oli vaatlusaluseid veel väga vähe. «Juba me oleme aga aru saanud, et tegelikult peaks tulevikus hakkama naistele looma treeninggruppe, milles nad saaksid oma vaagnapõhjalihaseid treenida, kas siis lihaste nõrkuse või ületoonuse tõttu,» arvas Linkberg.
Tervishoiukõrgkooli tudeng Marilin Sillaste püüab oma uuringugruppi saada 40 või rohkem naist, ning samapalju ka kontrollgruppi. Nii Reet Linkberg kui Marilin Sillaste ütlesid, et mõnigi asi, mida mõõtmised on näidanud, on neid üllatanud.
Näiteks on selgunud, et mõned naised ei oska oma vaagnapõhjalihaseid ning isegi mitte kõhulihaseid pingutada. Nad on ise olnud sellest väga üllatunud, ning pidanud järeldama, et kuigi nad uskusid, et teevad korralikult kõhutrenni, on nüüd selge, et on aastaid teinud valesid liigutusi.
Ka on ootamatu olnud see, et kontrollgrupiski tuleb ette probleemidega naisi. Näiteks neid, kelle lihased on rahuolekus liigselt toonuses. «Seegi aga võib põhjustada alakõhu- või seljavalusid ning ebamugavust seksuaalvahekorras,» märkis Marilin Sillaste.
Vaagnapõhjalihaste talitlushäirega seonduvate probleemide varajane diagnoosimine on oluline ennetamaks hilisemaid terviseprobleemi nagu uriini- ja roojapidamatus, seksuaaleluhäired ning vaagnapiirkonna- ja alaseljavalude teke. Kui uuringu käigus selgub, et naisel on kõrvalekalded vaagnapõhja- või kehatüvelihaste funktsioonis, nõustavad teda spetsialistid, lubavad uuringu läbiviijad.
Marili Sillaste sõnul paelub see temaatika teda väga, sest ta ise on kahe lapse ema ning ajal, mil ta lapsed sai, ei öelnud talle keegi, et ta vaagnapõhjalihastes võivad olla sünnituse järel mingid muutused või et ta peaks oma lihaseid treenima.
«Nüüd on mul küll juba tuttavaid naisi, kes nendivad, et ämmaemand on pärast sünnitust nendega sellest rääkinud, aga see kõik jääb ikka veel soovituse tasemele,» rääkis ta.
Marilin Sillaste teeb osalise koormusega treeneriööd laste tervisekoolis ning juhendab ka üht täiskasvanute gruppi, et tugevadada nende süvalihaseid.
Kõigil, kes soovivad vaatlusalusena vaagnapõhja- ja kehatüvelihaste uuringus osaleda, palutakse endast märku anda meiliaadressil marilin.sillaste@mail.ee
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)