Peep Mardiste: kesklinna planeerimine huvitab meid kõiki

Peep Mardiste

FOTO: Valimised

Mõnes väikevallas kuuleb teinekord võimuesindajate kurtmist, et strateegilisemat sorti küsimusi pole kellegagi arutada, Tartus küll võimalike kaasamõtlejate puudumise üle õnneks kurta ei saa. Kaasamise endaga on paremaid ja halvemaid näiteid.


Kompetentsete huvirühmade arvukusest ja kodanikuühiskonna tugevusest hoolimata on linna asjade otsustamisse kaasamine olnud Tartus hüplik.

On protsesse, kus informeerimine ja kaasamine on seadusega ette nähtud. Aga väljaspool planeerimist ja keskkonnamõjude hindamist on teisigi linnaelu kujundavaid otsuseid, mille puhul on ametnikud kahevahel, kas kujundada otsus kiiresti omakeskis või rohkem aega nõudvalt, aga avatult.

Hüplik praktika

Aasta algul vurasid linnatänavatele uued punased bussid. Bussihanke ettevalmistamiseks palus linnavalitsus appi huvirühmade esindajatest ajutise komisjoni ja koostöö laabus hästi.

Möödunud aastal oli palju kära Emajõe tänava rekonstrueerimise ja sealse vahtraallee teemal, mis tingitud just puudulikust kaasamisest. Nüüd on õhus süüdistused, nagu hauks linn salamahti Emajõe vasakkalda papliallee raiumise plaani.

Tundub, et linnaelu arengule olulised huvirühmad on selgelt kaardistamata ja puudub läbimõeldud skeem, kuidas tuua nende pädevus aruteludesse.

Riigi tasandil annab kodanikuühiskonna kaasahaaramisele suuna Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (EKAK). Valitsusasutustele on riigikantselei välja töötanud hea kaasamise tava. Huvirühmade kaasamine on igal juhul kasulik, sest tekitab tehtavate (tihti raskete) otsuste suhtes laiemat omanikutunnet ning aitab tuua protsessi uusi teadmisi.

Teadaolevalt pole Tartus kodanikuühiskonna sihikindla osalemise tagamiseks konkreetset plaani olemas. Tundub, et oleks tagumine aeg koostöös linnavalitsusega süsteemse kaasamise teemad selgeks rääkida.

Linnaosade seltsid, puudega inimeste ühendused, jalgratturid, keskkonnakaitsjad ja mitmed teised huvirühmad on näidanud aastaid oma huvi ja pädevust Tartu arengut puudutavates asjades kaasa rääkida.

Oleks kõigile kasulik, kui saaks välja selgitatud kõik sellised huvirühmad ja nende huvide ulatus.

Kalle Kulboki edukas sekkumine raudteejaama sasipuntrasse näitab, et unustada ei tohiks ka aktiivseid linnakodanikke. Siis oleks lootust, et ehk ei «unustata» tähtsa otsuse puhul nõu küsida huvitatud kodanikuühenduselt. Üksnes leheveergudel sõnasõja pidamine on ebameeldiv ja kurnav kõigile.

Kesklinn lakmuspaberiks

Linna arengut suunav olulisim kava on kogu linna hõlmav üldplaneering. Lisaks on üldplaneeringuid koostatud ka linnaosade kaupa (nt Supilinna üldplaneering). Praegu on ettevalmistamisel kesklinna üldplaneering ja et see kava puudutab paratamatult kõiki linnaosi ja linlasi, ei tohiks ükski huviline sellest kõrvale jääda.

On tähtis, et planeeringu koostamisest saaks kohe algusest alates avatud ja kaasav protsess.

Ühelt poolt on kesklinn muidugi vaid üks linnaosa seitsmeteistkümnest ning võrdse tähelepanu ja hoole all peaksid olema kõik linnajaod. Teisalt kasutavad linlased ja külalised kesklinna sagedasti ja tema mõnetine eristaatus on arusaadav. Ka halduslikult ulatub kesklinn ehk kaugemale, kui seda igapäevaselt tunnetame: näiteks lõunas Pauluse kirikuni ja idas Pargi tänavani Karlovas.

Kesklinna planeeringu puhul on siiski tarvilik, et vaadataks ka üle linnaosa piiri ja nähtaks seoseid naaberaladega.

Ärme unustame ülikooli

Tartu A ja O on Tartu Ülikool, sellest ei pääse üle ega ümber. Ilmselt pole aga linnavalitsuse ja ülikooli koostöö küllaldaselt ladus, kui professor Marju Lauristin pidas vajalikuks linnavolikogu istungil eraldi paluda, et linnavalitsus kaasaks Tartu Ülikooli kesklinna planeeringu aruteludesse.

Kuigi Tartu Ülikool on võtnud kahetsusväärse suuna areneda pigem Lõunakeskuse naabrusse, on suur osa ülikooli tegevusest õnneks siiski seotud kesklinnaga. Ehk annaks ladus koostöö kesklinna planeeringu raames ülikoolile selge signaali, et investeerida tasub ka oma kesklinna kinnistutesse.

Tartu võiks kinni haarata Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) äsja avanenud taotlusvoorust, mis on suunatud just kodanikuühenduste ja omavalitsuse uute koostöövormide loomisele ja testimisele planeeringuprotsessides. Ühenduste endi huvis süstemaatilise koostöö vastu pole põhjust kahelda, loodetavasti vastaks ka linnavalitsus kutsele positiivselt.

Samal teemal Tartu Postimehes: Heiki Valk, «Emajõe-äärsete paplialleede tulevik», 12.01; Raimond Tamm, «Enne kaalutlemist on vara rääkida mootorsaest», 17.01; Vahur Kalmre, «Vaidlusreeglid abilinnapea järgi», 18.01; Heiki Valk, «Kaalutlemisest ja kaasamisest», 25.01.

Tagasi üles