Aivar Pohlak: Tartu on jalgpalli mängimise tingimuste mõttes üks kriitilisemaid piirkondi Eestis

Tartu linnaisad 2015. aasta novembris renoveeritud Annelinna kunstmuruväljakut avamas. Eskiis nägi ette, et talveperioodiks kaetakse väljak pneumaatilise kupliga, ent krõbeda hinna tõttu sellest loobuti. Foto: Kristjan Teedema

Juba pikki aastaid on Tartus räägitud vajadusest püsti panna statsionaarne jalgpallihall või rajada teisaldatava pneumaatilise kupliga vutiväljak. Juttudest pole paraku kaugemale jõutud ning tundub, et lähematel aastatel ei jõutagi.

Seoses sellega, et Eesti jalgpalli liit (EJL) on välja töötamas regionaalsete akadeemiate projekti, millega soovitakse parandada tehtava noortetöö kvaliteeti, on jalgpallihalli vajadus taas teravalt päevakorda kerkimas. On selge, et mujal Eestis jääks akadeemiate talvise treeningprotsessi kvaliteet Tallinnas tehtavale alla, sest pealinnas on katusealuseid jalgpalliväljakuid lausa viis.

EJLi president Aivar Pohlak tõdeb, et Tartu on jalgpalli mängimise tingimuste mõttes üks kriitilisemaid piirkondi Eestis.

«Oleme teinud valmis Tartu vastava valdkonna arengukava, aga selle realiseerimine sõltub lõpuks eelkõige kohaliku omavalitsuse võimekusest ja tahtmisest – just viimasest on Tartus seni puudu olnud. Kohapealsete protsesside vedurid aktiivsete klubide ja rohke noortetöö näol on Tartus olemas ja ka jalgpalli liit on valmis alati liituma arengutega nii nõu kui jõuga,» kinnitas Pohlak.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan nentis aga, et linna eelarvestrateegia statsionaarse jalgpallihalli ehitamist lähijalal ette ei näe. Ta lisas, et ollakse küll avatud kõigile võimalikele erasektori tegijatele ja arendajatele ning sellisel juhul poleks välistatud ka linnapoolne kaasrahastamine, ent ise linn halli püsti panema ei hakka.

Pikemalt loe olematust Tartu jalgpallihallist homsest Tartu Postimehest!