Kas bussikontrolörid vajavad käeraudu?

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käerauad.
Käerauad. Foto: SCANPIX

Siseministeeriumis valminud korrakaitseseaduse eelnõu järgi on plaanis anda kohalike omavalitsuste töötajatele õigus kasutada vajaduse korral jõudu ja erivahendeid. Kas peate õigeks seda, et tulevikus võib näiteks bussikontrolör panna piletita sõitjal käed raudu?

Vastab Tartu menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi:

Iga ametkond peaks jääma siiski oma liistude juurde ja politsei ülesannete asetamine kohalike omavalitsuste õlule ei ole õige. Pigem peaks riik tugevdama politseid. Tartu linna menetlusteenistuse töötajatel on olnud Eesti politseiga väga hea koostöö.

Vastab Tartu linnasekretär Jüri Mölder:

Tartu linna seisukoht sellele küsimusele on eitav. Kui me teeme seadustesse muudatusi, peame sõnastama probleemi. Peame põhjendama, et ametnikud ei saa seaduse puudujääkide tõttu oma tööd teha. Antud juhul sellist probleemi ei eksisteeri.

Tartus on viimase viie aasta jooksul koostatud bussis sõiduõiguse kontekstis üle paarikümne tuhande väärteoprotokolli. Seadusemuudatuse mõte on, et kontrolör võiks kasutada jõudu kui sõiduõiguseta isik ei taha bussist lahkuda. Selliseid juhtumeid on Tartus viie aasta jooksul olnud ainult üks.

Küsimus on, kui proportsionaalne ja mõistlik üldse on menetleda väärteo korras rikkumist, mille väärtus või kahju on alla ühe euro? Või näiteks Tallinnas, kus valdaval osal sõitjatest on tasuta sõiduõigus. Kui põhjendatud ja loogiline on jõu kasutamine nende suhtes, kes pole oma tasuta sõitu registreerinud? Meie seisukoht on, et see ei ole põhjendatud. Ehk tuleks piletita sõidu käsitlemiseks välja töötada hoopis mõistlikum menetlusliik, mis ei oleks väärtegu?

Kui kommenteerida eelnõud ühe sõnaga, siis see on lihtsalt ebavajalik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles