Tartu ülikool: me ei aktsepteeri ahistamist, diskrimineerimist ega privaatsuse rikkumist

Volli Kalm. Foto: Sille Annuk

Kolmapäeval kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas Tartu ülikool keeldus uurimast doktorandi seksuaalse ahistamise kaebust. TÜ rektor Volli Kalm tegi täna sel teemal avaliku pöördumise, mille avaldame siinkohal täismahus.

Viimaste päevade jooksul on ajakirjanduse vahendusel avalikkust eksitatud väitega, nagu Tartu ülikool ei reageeriks võimalikele ahistamisjuhtumitele ülikoolis. Tegelikkus on täpselt vastupidine. Ainsa ülikoolina Eestis on meil koostatud võrdse kohtlemise juhend ning igapäevaselt tegutsevad nii töötajate kui üliõpilaste nõustajad. Sellest lähemalt allpool. Laiemalt on ülikool kokku leppinud head tavad kõikide oma kesksete tegevuste jaoks. Meil on olemas õppimise ja õpetamise, doktoriõppe ning juhtimise head tavad, ka teadustöö jaoks valmib juhend juba lähemas tulevikus.

Eesti Päevalehes ja Delfis käsitletud doktorandi ja professori vahelises konfliktis hoiame me avalikkuses diskreetset positsiooni vaid selleks, et kaitsta osapoolte endi soovitud privaatsust. Seda sõltumata asjaolust, et üks osapooltest on siiski otsustanud avaliku meedia kaasata tülisse, millele on praeguseks juba mitu aastat otsitud lahendust juristide kaasabil. Ülikool ei hakka avalikkuse ees tõestama või ümber lükkama väiteid, kas professor ikka tegelikult ronis või ei roninud läbi vannitoa akna hotellituppa. Või kui palju ja kas ähvardava või mitteähvardava sisuga oli sõnumeid, mida doktorant professorile saatis.

Hoidume sel tasemel avalikust debatist mitte üksnes sõnumisaladuse hoidmiseks, vaid ka põhjusel, et vastasel korral me tahes-tahtmata kahjustaks doktorandi kui nõrgema osapoole huve. Ma ei pea õiglaseks ja eetiliseks korraldada avalikku kohtumõistmist olukorras, kus nii doktorandi kui professori poolt esitatud kaebuste alusel jätkub kriminaaluurimine. Rõhutan siiski, et erinevalt ajakirjaniku esitatud versioonist on ülikool tutvunud mõlema poole esitatud materjalidega. Nende tundlikku sisu silmas pidavalt ei ole ülikoolil aga võimalik neid täpsemalt kommenteerida.

Selle juhtumi osapooltele ning ülikoolipere liikmeile on teada, et mistahes diskrimineerimine või ahistamine mistahes vormis ei ole ülikoolis aktsepteeritav. Vastupidi avalikkusele kujundatavale muljele on ülikool selle juhtumiga tegelnud mitu aastat, kõigi osapooltega on korduvalt vesteldud ja neid nõustatud, instituudi juhatajale ja professorile on kohustuseks pandud probleem lahendada ning professorile on tehtud hoiatus.

Veelgi enam, ka siis, kui mõlemad – nii doktorant kui professor – sõlmisid ülikooliga lepingu, milles avaldasid soovi juhtunut edaspidi lahendada ilma ülikooli osaluseta, lisas ülikool professoriga sõlmitud lepingusse klausli, mis jätab ülikoolile õiguse tulla küsimuse juurde tagasi kriminaaluurimise tulemuste selgumisel.

Olen veendunud, et ülikoolipere ühistele põhiväärtustele tuginev töökultuur ning ülikooli kollektiivne eetika- ja moraalitunnetus on tasemel, mis Eesti Päevalehes avalikustatud juhtumist saab vaid õppida ja tugevneda. Ilmselgelt on ülikoolil siin õppimisruumi selles osas, mis puudutab taoliste juhtumite avalikustamise aega, kohta ja viisi ning oma liikmeskonna informeerimist. Mul on kahju, et kõnealuse juhtumi puhul on meie akadeemilise pere töörahu sellisel moel riivata saanud.

Mistahes ahistamise, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis selge ja ühene. Üliõpilased peaksid abi saamiseks pöörduma vastavalt sellele, kellega on probleem seotud, kas instituudi juhi või dekaani poole. Pidevalt on valmis nõu andma ja edasistes toimingutes toetama õppeosakonnas töötavad üliõpilasnõustajad ja psühholoogid. Töötajad peaksid pöörduma esmalt enda töö vahetu korraldaja poole. Kui probleem ongi tekkinud töö vahetu korraldajaga, siis struktuuriüksuse juhi, vajadusel ka dekaani poole. Kui sealt ei saa abi, on võimalik esitada kaebus akadeemilisele sekretärile.

Üliõpilane või töötaja võib akadeemilise sekretäri poole pöörduda ka ilma juhendis soovitatud etappe (töö vahetu korraldaja, instituudi juht jne) läbimata, kui nimetatud isikud ei tundu piisavalt erapooletud. Akadeemiline sekretär saab vajadusel moodustada ka täiendava komisjoni. Akadeemilisel sekretäril on ka hilisem järelevalvekohustus lahenduse püsivuse üle. Lisaks on võimalik pöörduda personaliosakonnas nõustajana töötava professor Tõnu Lehtsaare poole, kelle ülesandeks on aidata osapooltel konfliktile lahendus leida. Käitumisvõimalused erinevates olukordades on põhjalikumalt lahti seletatud Tartu ülikooli võrdse kohtlemise juhendis.

Kõikidesse olukordadesse, kus on kahtlus, et kedagi on töökohal ebavõrdselt koheldud, tuleb alati suhtuda täie tõsidusega. Loodan, et me kõik oleme osavõtlikud kiusamisjuhtumeid ning töö- ja õpingukaaslaste probleeme märkama ja nii üksi kui ühiselt sekkuma. Mõistan, et kujunenud infoväljas on praegu töörahu leidmine kõige raskem just üliõpilaste jaoks ja seetõttu jätkame järgnevatel päevadel kõiki võimalusi kasutades esmajärjekorras just nende turvatunde taastamisega.