Galerii: Kallaste rahvas näitas uhkeid masinaid ja võõrustas laadalisi

Peipsiäärne Aovere-Omedu tee oli täna tavapäraselt märksa tihedama liiklusega. Paljudele pakkus huvi Kallaste rahva talvine laat ja muidugi uhke karakattide paraad. 

Laadalisi tervitas soe päikesepaisteline ilm, mis sulatas linna vahelt viimasegi lume ja jää. Lettidel pakuti nii kõikjalt mujaltki tuttavat laadakaupa, kui ka paikkonnale iseloomulikke kalatooteid.

Kella 11 paiku hommikul suundus suurem osa inimesi aga järve äärde, kõrgele liivapaljandile. Oodata oli vaatepilti, mida mujal maailmas ei näe. Uudistajaid tuli kokku nii Eestist kui kaugemaltki. Näiteks oli mitme kaameraga kohal Saksa telekanal ZDF.

Sel korral sõitsid talvisel Peipsi järve jääl liikumiseks ehitatud masinad publiku ette neis tingimustes, milleks nad on kohandatud. Ehk siis järvel. Mürinal paarutades üksteise järel. Kokku võis karakatte olla 17 või 18. Kes seda täpselt oskabki öelda, kust lõppeb maanteekõlbulik maastikuauto ja kust algab karakatt. Rivvi võtsid end ka kaks isetehtud hõljukit ja kõige lõpus tulid offroad-masinad. Pärast neid sõitsid rivi lõpus järvejääl veel mõned päris tavalised maasturid, ehkki autoga järvele sõitu pole piirivalvurid praegu lubanud.

Pärast tiiru järvel suundusid masinad sadama kaudu laadaplatsile, kus külalised said neid uudistada.

Samal ajal hakkasid Peipsimaa kogukonnaköök ja Rakke kalaspordiklubi püstitama umbes kilomeetri kaugusele kaldast ajaloolise hõnguga kalaküla. Päris tõrgeteta see ei möödunud, sest juba esimene koorem kuivade puudega takerdus jääprakku. Peipsil on aga tavaks, et kedagi ei jäeta hätta ning ümberkaudsed kalastajad tõttasid appi. Kalaküla ehitajad tõid kaldalt paar prussi ja tungraua ning koormast võetud pakkude abil tõstetigi prakku ladunud käruratas üles. Pruss ratta alla ning killavoor pääses taas liikuma.

Järgmised tretid tehti praost eemalt ning kohale toodi veel palju tarvilikku kraami alates põhupakkidest, mida läks tarvis voodite meisterdamiseks kuni kemmergu ja õhtuseks saunaskäiguks mõeldud kümblustünnini välja. Telgid ja kojad kinnitati tugevasti, sest tasapisi tõusnud tuul kinnitas ilmateenistuse ennustust.

Kalakülasid püstitasid peipsiäärsed järvele ka sadade aastate eest. Et püüda korraga rohkem kala, elati järvel päevi ja isegi nädalaid. Tänased kalastajad püüavad samuti hakkama saada, nagu nende eelkäijad - püüda järvest kala ning valmistada saagist erinevaid toite.