Näitleja peegeldub pilkudes

Memm (Katrin Pärn) lavastuses «Ird, K.». Foto: Andres Keil

Tartu-keskse filmi «Üks mu sõber» kontserdistseenis on kuulda kaadritagust muusikat. Kõlab Johansonide lugu «Külm». Filmimisel mullu jaanuari lõpus oli laulvate vendade ja õe asemel hoopiski Katrin Pärn.

Tema esinemine oli filmitegijaile sõbralik vastutulek, sest kavandatud esineja jäi tulemata. Ta laulis saateta, päris üksi sel külmal jaanuarihommikul Genia­listide klubi jahedas saalis oma näitlejatest kolleegide Rita Raave ja Aleksander Eelmaa ning mõnekümne tartlase ees.

Nondest tartlastest jäid lõpuks napilt kümneks sekundiks filmi mõned üksikud. Katrin Pärna esitatud mitmest laulust ei ole filmis midagi peale peegelduse, mis jäi kaamerasse kuulajate pilkudest ja näoilmest.

Mitu head sõbrannat

Mart Kivastiku esimeses suures linateoses on sõpruse teema väga oluline. Seda jätkub lausa pealkirja. Sõprust peab sama tähtsaks nagu õhk ka Katrin Pärn, ta lausa ei usalda neid inimesi, kellel ei ole sõpru. Tal endal on õige mitu head sõbrannat.

«Sõbrana on Katrin avatud,» ütles Kirsti Akkermann. «Ta on võimeline olema pööraselt õnnelik ja pööraselt kurb. Ja ta suudab need emotsioonid ka sõnadesse panna. Ta on oma tegevuses väga mitmekülgne ja nakatav, oma lähedastega suheldes – sõbrad kaasa arvatud – soe ja hooliv.»

Kui kliinilise psühholoogi ametit pidavat Kirsti Akkermanni pinnida tema näitlejast sõbranna selliste joonte kohta, millega ta võib teistele mõnikord närvidele käia, siis saame teada, et vahel võib Katrini terav huumor tunduda mõnele sobimatu.

«Seal, kus on Katrin, saab alati palju nalja,» ütles Piret Simson. «Ma ei mäleta, et mul oleks temaga kunagi igav olnud. Nii pikad vestlused, hullunud tantsimine kui ka rahulik olmeasjade ajamine on võrdselt nauditavad. Katrin on tundlik ja lojaalne sõber – mul on vedanud, et minu elus on selline inimene.»

Simsoni pinnimisel selgus, et Pärna võib võrrelda metskassiga. «Eks ta ole mõnevõrra metsik. Mõnedele see siis ei meeldi ikka ka. Ja teised jälle armastavad teda just nimelt selle pärast.»
Helena Merzin tõi esile Katrin Pärna loovuse ja ettevõtlikkuse, tema teatud mõttes ülevoolava helge energia. «Temaga koos jätkub juttu kauemaks,» lisas ta.

Maarja Jakobsoni meelest on Katrin sõbrana ülihea kaaslane. «Ta on vaimukas, sõnaosav, temaga on lõbus väljas käia, mööda linna kolada, igasugu asjadest rääkida. Ta on hea lugudejutustaja.»

Jakobson, Merzin ja Simson on Pärna sõbrannad ja ühtlasi kolleegid.

Mänguline lavapartner

Merzin nimetas Pärna toetavaks ja usaldusväärseks, samas mänguliseks lavapartneriks. «Ta on loomulik ja lihtne. Temas on talle ainuomane elaan, mis mõjub nakatavalt temaga koos mängides,» ütles Merzin.

Simsoni sõnul võib Katrini kiirele reageerimisele ja improvisatsioonioskusele lavapartnerina kindel olla. «Rutiini ta minu arvates eriti ei talu ja on alati valmis väikesteks lavahuligaansusteks,» lisas Simson.

Nii näiteks otsustasid nad «Kes aias» etenduses viimasel hetkel enne lavaleminekut omavahel kostüümid ära vahetada ja said käskkirja. Pärn on teistele ootamatult lavale ilmunud ka näiteks minisuuskade ja absurdselt mõjuva parukaga. «Ta on näitleja, kes oma partneritel väga sügavalt magama ei lase jääda,» lisas Simson.

Nimetatud neli näitlejat tegutsevad üheskoos taaskasutusbutiigis Berliin!. See on asutatud ja tegutseb jätkuvalt heategevuslikul eesmärgil Genklu­bis.

Kirsti Akkermann on ühistegevuses tähele pannud, et Katrin Pärn on hea olukordade ja inimestega kohaneja. «Naljaga pooleks tundub, et nendega kohaneb ta kiiremini kui iseendale seatud nõudmistega. Ja huumorimeele – eneseiroonia sealhulgas – säilitab ta kõige hullemates olukordades.»

Tartu Uues Teatris

Sealsamas Genklubis annab etendusi Tartu Uus Teater. Kuigi Katrin Pärna tähtsaim töö on praegu kasvatada Henrikut, kes saab aprillis kaheaastaseks, teeb ta kaasa selle teatri lavastustes. Ja nagu igaüks võib näha, mõnu ja rõõmuga. Nõnda, et teda on märganud teatriaasta auhindade žürii.

Nimelt on ta esitatud lavastuses «Ird, K.» Kaidu, E., Raivo, O., Memme ja Koristaja kehastamise eest üheks võimalikuks aastapreemia saajaks naisnäitleja kategoorias. Sealsamas on nominendid Ita Ever, Piret Kalda, Merle Palmiste ja Katariina Unt.

«Ird, K.» lavastuses mängib ka Maarja Jakobson. Esimeste proovide ajast meenus talle, kuidas Pärn lõi Memme kuju. «Oli väga naljakas, kui ta prooviruumis aknalaua peal istudes vanainimese häält tegi. Pilt ja hääl ei läinud üldse omavahel kokku. Noor Katrin ja värisev memmehääl.»

Päris elus tunneb Pärn end ema osas veel paremini kui auhindajate tähelepanu pälvinud Memme rollis. Emana on ta väga pühendunud, Henriku sünd muutis teda palju (Jakobson).

Sealjuures on ta väga õppimisvõimeline – laseb oma pojal ennast koolitada – ja ta laulab, tantsib ja mängib temaga rohkem kui emad tavaliselt (Simson).

Laulja ja luuletaja

Poja eest hoolitsemine ei ole takistanud Katrin Pärnal olla mõnikord laulja. Nii näiteks astus ta kuulajate ette mullu talvel filmimisel ja sügisel teiste laulvate näitlejate hulgas Maarja küla elanike toetuseks. Ent vähesed teavad, et ta on ka luuletaja.

Kui hea laulja ja luuletaja on Katrin Pärn? «Ta lööb mind maha, kui ma seda ütlen, aga minu meelest on tema kõige tugevam külg just tekstide kirjutamine ja laulmine,» ütles laulja ja laululooja inBoil.

Tartu kultuuriaasta auhindamistseremoonia ettevalmistamisel tänavu veebruaris tegid nad kahekesi koostööd poeesia vallas. «Tema tekste ei aja naljalt teistega segi. Tal on oma nägu tekstide kirjutajana,» rääkis inBoil.

Lauljana paneb Katrin Pärn mängu oma näitlemisoskused. «Laulja peab näitama seda, mida ta laulab, ja see tuleb Katrinil tavalistest lauljatest paremini välja,» ütles inBoil. «Aga see kõik on ühe äärelinna kuti arvamus, nii et seda ei maksa kuigi tõsiselt võtta.»

Loodame väga, et Pärn, K. nüüd sellise arvamuse avaldajat ikkagi maha lööma ei lähe. «Ega ta ei julge, aga proovida ta võib küll,» sõnas inBoil.

CV

• Katrin Pärn on sündinud 20. mail 1977 Tallinnas näitleja ja lavastaja Eino Baskini ning näitleja, luuletaja, tõlkija ja teoloogi Malle Pärna tütrena.

• Lõpetanud Nõmme gümnaasiumi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ning kaitsnud sealsamas aastal 2008 magistrikraadi.

• Töötas Vanemuises aastast 2000 ning esitas aastal 2007 lahkumisavalduse «õhupuuduse tõttu» ja seepärast, et oli tarvis «minna edasi».

• Seejärel reisis Uus-Meremaal ja tudeeris magistriõppes ühe semestri teatrialal Berliini Kunstiülikoolis.

• Oma olulisimateks töödeks Vanemuises peab osatäitmisi lavastustes «Meister ja Margarita», «Verevennad», «Roberto Zucco», «Tähed hommikutaevas» ja «Sada aastat...».

• Mänginud teleseriaalides «Kired», «Wabariik» ja «Ühikarotid».

• Mänginud ja mängib Tartu Uue Teatri lavastustes «Endspiel», «Ird, K.» ja «Sisaliku tee».

• On olnud külalisesineja Lindpriide ja Justamendi kontserdil ja on ansambli Külm Mai solist.

• Kirjutab luuletusi alates teismeeast tänini.

• On loonud kümmekond originaalteksti ja tekstitõlget, mida laulavad Jäääär, Jääboiler, Kait Tamra, Siti­maan ja Justament.

• Tegutseb heategevuslikus taaskasutusbutiigis Berliin!.

• Lavastab teist aastat Tartu Kõrgema Kunstikooli moesündmust «Mood-performance-tants», mis tuleb tänavu huviliste ette 7. mail.

• Ei usalda inimesi, kellel ei ole sõpru, ja eriti ei usalda naisi, kellel ei ole lähedasi sõbrannasid.

• Elukaaslane Kaur, poeg Henrik.

Allikas: Pärn, K.