Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tähtsa tartlase tiitlit kandev naine satub sünnilinna harva

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartus sündinud, kuid suurema osa elust Tallinnas elanud Triin Raa on elukutseline fotograaf ja disainer. | FOTO: Margus Vilisoo

Täna nelikümmend aastat tagasi Tartus Toomemäel sündinud Triin Raa teab juba varasest lapsepõlvest saadik, et on üks neist seitsmest lapsest, kelle abil ületas Tartu linn 100 000 elaniku künnise. Medal, mille said kõik tol päeval Tartus sündinud lapsed, on tal tänini vanemate kodus alles

«Vanemad rääkisid, et isa viis ema igaks juhuks nädal aega varem sünnitusmajja, sest tal oli vaja samal ajal komandeeringusse minna,» meenutas Raa. «Veel 16. veebruaril helistas isa emale ja ütles, et ärgu ta veel täna sünnitagu, sest järgmisel päeval olevat lootust ilmale tuua 100 000. linnakodanik.»

Triin sündis Katrini ja Andres Raa perre esimese lapsena. Kaks aastat hiljem nägi Toomemäel ilmavalgust Triinu õde Liis.

Annelinnast Õismäele

Paraku jäi Triinul sünnilinnas elamine üsna põgusaks, sest juba 1980. aastal suunati tema komsomolis töötanud isa Tallinnasse ning nad kolisid kogu perega Annelinnast Uue tänava korrusmajast toona ehitamisel olnud Õismäele.

Veel 16. veebruaril helistas isa emale ja ütles, et ärgu ta veel täna sünnitagu, sest järgmisel päeval olevat lootust ilmale tuua 100 000. linnakodanik, meenutas Triin Raa oma vanematelt kuuldud lugu.

«Olin Tartust ära kolides nii väike, et ei mäletagi oma sünnikodu. Meeles on, et see oli viiekorruseline maja. Trepikoda on mul ka meeles,» meenutas ta aadressil Uus 56 asunud sünnikodu.

Tema ema Katrin Raa töötas Tartus kliinilise haigla arstina ning on perearstiametis praegugi. Hetkel asub tema töökoht Haaberstis. Triinu isa on nautinud juba paar aastat pensionipõlve, kuid enne seda töötas ta Tallinna reaalkoolis bioloogiaõpetajana.

Praegu elab Triin Tallinna lähistel Kiili vallas. Eelmisel aastal lõpetas ta töö Viking Line’i turundusosakonnas, kus ta oli ametis viisteist aastat. Nüüd tegeleb ta fotograafia ja disainiga oma perekonnanime kandvas osaühingus ning on iseendale tööandjaks.

«Pildistanud olen ma juba kaheksa aastat, aga varem oli see pigem hobi. Eelmise aasta alguses muutus hobi elukutseks,» sõnas ta.

Tema fotod kaunistavad muu hulgas nelja kokaraamatut, mis on nurkapidi tema sünnilinnaga seotud. Nimelt on kokaraamatute koostaja Kristina Efert Tartust pärit.

Oma sünnilinna Triin kuigi tihti ei satu, kuid Pukas elavat tädi külastades sõidab ta Tartust läbi.

«Töö asjus olen ka paaril korral Tartusse sattunud. Näiteks LHV kliendiajakirja jaoks käisin Salvestis pildistamas,» sõnas ta.

Viimati peatus Triin pikemalt Tartus mõni aasta tagasi, kui käis täditütre ülikooli lõpetamisel.

«Ma olen ikka mõelnud, et peaks vahel Tartusse asja tegema. On see 100 000 inimese monument ikka sama koha peal?» tundis ta huvi.

Sünnipäev beebiootuses

Täna Triin oma 40. sünnipäeva kuidagi eriliselt ei tähista. Üks põhjusi on ka asjaolu, et juba paari nädala pärast peaks talle sündima kolmas poeg. Praegu kasvavad tema peres kaks poega, 12-aastane Robi ja kuuene Ats.

Tähistamata siiski sünnipäev ei jää. «Suvel plaanin paremad sõbrad kokku kutsuda ja sünnipäeva pisut tähistada,» kinnitas ta.

100 000 elanikuga Tartu

  • 1977. aasta 17. veebruar sai Tartule päevaks, mil statistikud ennustasid linnale 100 000. elaniku sündimist.
  • Segaduste ja vaidluste vältimiseks otsustati kõik sel päeval Taaralinnas sündinud lapsed pärjata 100 000. tartlase medaliga.
  • Tol päeval sündis Toomemäel kolm poissi ja neli tüdrukut.
  • Kai Kahal sündis tütar Kaili, Tatjana Jakobsonil tütar Katrin, Ljudmila Jurevitšil tütar Natalja, Galina Parhomtšukil poeg Vjatšeslav, Katrin Raal tütar Triin, Alevtina Ratmanil poeg Sergei ja Helju Leetnal sündis poeg Rene.

Matemaatikalektor loodab, et tütred teevad õigeid valikuid

Kümme aastat tagasi Tartu Postimehele oma loo rääkinud Natalja Lepik on ka üks neist seitsmest lapsest, kes pälvis nelikümmend aastat tagasi 100 000. tartlase tiitli.

Nüüd, oma 40. sünnipäeva eel tõdes ta, et kümne aasta jooksul on tal ainult hästi läinud. Viimaks on valmis ehitatud oma maja ja kaitstud doktoritöö. Nüüd töötab ta Tartu ülikoolis matemaatilise statistika lektorina ning lööb kaasa rahvusvahelistes projektides.

Lepiku sõnul saab matemaatikat õpetada erinevalt ja tänu tehnilistele võimalustele saab ühte ainet õpetada mitut moodi. Eelmisel aastal sai ta ka hea õpetamise grandi ehk toetuse, mida ülikool annab õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning kogemuste laiemaks tutvustamiseks.

Praegu kasvab Lepiku peres kaks tütart, 15-aastane Anni Marii ja kuueseks saav Helena Eva. Ta on enda sõnul viimastel aastatel väga palju saavutanud ning loodab, et see edu jätkub. Nüüd unistab naine, et peatselt gümnaasiumisse minev tütar valib sobiva kooli ja on ühel päeval sama edukas kui tema ema.

KELLY KUKIN

Tagasi üles