Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu alustas taas pürgimist Euroopa kultuuripealinnaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eelmises püüdlemises saada Euroopa kultuuripealinnaks valmis mitmes värvis rinnamärke. | FOTO: Sille Annuk

Tartu hellitab veel kord lootust saada Euroopa kultuuripealinnaks ja on astunud selles suunas esimesi suuremaid samme.

Teisipäeva õhtul Eesti Rahva Muuseumis ütles tartlastest kultuurirahva tänuürituse sõnavõtus linnapea Urmas Klaas, et Tartu viimased unistamised kultuurivallas on viinud sihile ja see on suurendanud linna ambitsioonikust.

«Teie ees toon ma välja ühe unistuse, mis saab teoks ainult siis, kui üheskoos unistame, ühiselt selle nimel tegutseme,» ütles linnapea. «Aastal 2024 võiks-peaks-saaks Tartu olla Euroopa kultuuripealinn. See on meie ühine eesmärk.»

Eile raekojas samal teemal Tartu Postimehe küsimustele vastates tõi Klaas ühe täitunud unistuse näiteks Tartu vastuvõtmise Unesco loovlinnade võrgustikku. «Nüüd olemegi rahvusvaheline kirjanduslinn,» lisas ta.

Eelmisel kümnendil

Meie maailmajaos ametlikult üheks säravaimaks kultuurikantsiks pürgimisest on Tartus mõeldud ja unistatud juba aastaid.

Eelmise kümnendi lõpul käis selleks võistlus Tallinnaga, mis lõpuks osutuski Euroopa Komisjoni otsusel Euroopa kultuuripealinnaks 2011. aastal.

Aastal 2024 võiks-peaks-saaks Tartu olla Euroopa kultuuripealinn. See on meie ühine eesmärk, ütles Urmas Klaas.

«Tartlased mõtet maha ei matnud. See ambitsioon on olnud kogu aeg ja kirjas ka Tartu koalitsioonilepingus,» ütles Klaas. «Nüüd alustasime ettevalmistusi juba tükk aega tagasi. Nii on näiteks linna kultuuriosakonna eelmine juhataja Katriin Fisch-Uibopuu käinud Euroopa Komisjoni korraldatud nõustamise seminaridel.»

Tartlased on linnapea sõnul suhelnud samal teemal ka kolleegidega Austriast, see on teine riik Eesti kõrval, kust tuleb aastaks 2024 kultuuripealinn. Selgituseks lisas ta, et igal aastal on Euroopa kultuuripealinnu kaks, näiteks tänavu on nendeks Küprose linn Paphos ja Taani Århus.

Juba on käinud esimesi kordi koos ka töörühmad Tartu eri kultuurivaldkondade esindajatest ja ekspertidest, et kirja panna, mida peaks ja võiks teha ja millele keskenduda unistuse poole pürgides.

Tallinnaga konkureerimise ajast on Tartu Postimehe kultuurireporteril meeles kümneid lehekülgi bürokraatlikus sõnastuses toodetud pabereid. Kuidas seekord kujuneb?

«Eks ole ettevalmistuses üksjagu bürokraatlikku tegevust. Meil peab olema selline kultuurivaldkonna strateegia, mis on kindlasti põhjalikum ja detailsem kui praegune linna kultuurivaldkonna arengukava,» ütles Klaas. «Teiselt poolt – loomulikult on ka väga palju võimalusi unistada, lasta loovusel ja mõttel lennata.»

Esimestest ajurünnakutest on jäänud kõlama, et keskenduda tuleb kolmeti.

Esiteks – kultuur on heaolu ja atraktiivsuse võti ning annab põhjuse kaugemaltki Tartusse tulla, siin elada ja töötada. Teiseks – haridust ja kultuuri peab senisest tugevamini seostama. Kolmandaks – linna arendamisse ja kultuuriellu tuleb kaasata erinevaid sihtrühmi, sh senisest rohkem noori ja eakaid tartlasi. Kuid kõige selle juures on tähtis ka rahvusvaheline haare.

Aastad 2018 ja 2020

Euroopa Komisjon kuulutab Euroopa kultuuripealinnad ametlikult välja 2020. aastal. Eesti peab tegema otsuse ühe oma linna saamisest kultuuripealinnaks aastal 2018, kusjuures eeldatavasti tänavuse aasta lõpus kuulutatakse selleks välja üleriigiline konkurss.

Tagasi üles