Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pühaste pruulikoda taastas ajaloolise keiserliku õllemargi

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pühaste pruulikoja pruulmeister Eero Mander näitab ajaloolise retsepti järgi pruulitud õlut Imperial Extra Double Stout, mis jõuab üle saja-aastase vahe järel Tartust taas Venemaa turule. | FOTO: Margus Ansu

Eesti käsitööõllede tipptegijate hulka kuuluv Pühaste pruulikoda taastas ajaloolise retsepti järgi kunagise Vene keisri õukonna ühe lemmikõlle ja hakkab seda idapiiri taha eksportima.

Pühaste uues pruulikojas valminud õlu Imperial Extra Double Stout tehti koostöös Peterburi pruulikojaga AF Brew. Viimase esindajad käisid möödunud aasta lõpus Pühaste peapruulmeistrilt Eero Mandrilt oskusi hankimas ja ühtlasi oma kogemusi jagamas.

Mandri sõnul on nad AF Brew’ga koos mitmeid festivale väisanud ja pruulikojaga head suhted loonud. Nii tekkis idee koostöös õlu teha. «Alguses see mõte aina venis ja venis, kuni lõpuks avastasime, et kunagi pruuliti Tartus ju häid stout’e, mida viidi ka Venemaale,» meenutas Mander keiserliku õlle taastootmise sünnilugu.

«Meie plaan oli teha ajalooline õlu, mis ühendaks Tartut ja Peterburi. Vene kutid olid sellega väga päri ja tulid meile möödunud aasta lõpus külla,» rääkis Mander. «Ja siis tegimegi selle ajaloolise retsepti järgi nii identselt ära, kui see tänapäeval võimalik on. Kasutasime Inglise linnast, Inglise humalat ja Inglise pärmi. Vaid vesi on Tartust.»

Avalik retsept

Mandri sõnul on kunagised õlleretseptid kirjas ajalooraamatutes ning kõigile avalikult kättesaadavad. «Seal pole küll protsentuaalselt määratud, kui palju ühte või teist linnasetüüpi läheb, aga stout’i pruulimine ei ole ajas nii palju muutunud,» rääkis tulemusega väga rahul olev Mander.

Ajaloolise õlle esimesest laarist, 2000 liitrist, üle poole läheb Venemaale. «Selle õllega me lähemegi Venemaa turule. Saime kontakti Venemaa suurima käsitööõllede importijaga, kes on väga huvitatud meie esindamisest,» ütles Mander.

Mandri sõnul on stout luksuslik jook, mida ei jooda pudelist. «Ta on rohkem nagu vein. Tummine ja kange. See pole kaugeltki pudelist joomise kraam,» selgitas ta.

Keisrilt saanuks nuuti

Ajaloolist õlut saab peagi maitsta ka Eestis. «Jah, see on alkoholiregistris ja pandipakendis registreeritud ning peaks järgmisel nädalal müügile jõudma,» rääkis pruulmeister. «Et kogus on nii väike, siis suurtesse kettidesse see ilmselt ei jõua, küll aga nišipoodidesse ja valitud õllebaaridesse.» Ta kinnitas, et kui õllel läheb hästi, plaanitakse seda kindlasti juurde toota.

Mõni aasta tagasi tuli Imperiali õllesarjaga välja ka Tartu suurtootja A. Le Coq, kuid Mandri sõnul ei ole sellist õlut kunagi Tartus tehtud.

A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et kindlasti ei saa tänapäeval teha sellist õlut, nagu tehti sada aastat tagasi.

«See on tegelikult täielik bluff ja ma arvan, et see Eesti pruulmeister oleks keisri käest omal ajal nuuti saanud,» lausus ta.

Mander imestab, miks pole A. Le Coq proovinud teha Imperial Extra Double Stouti.

«Minu jaoks on see tõesti üllatus. A. Le Coqil on omal retseptivaramus puhast kulda, mida võiks üle maailma müüa, aga millegipärast ei kasutata seda ära,» sõnas ta.

A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et kindlasti ei saa tänapäeval teha sellist õlut, nagu tehti sada aastat tagasi, sest tehnoloogia on nii palju muutunud.

«Aga õlut tehakse praegu ja tehti ka sel ajal neljast komponendist ja nii teeme ka meie. Need on linnas, humal, vesi ja pärm. Mitte midagi muud,» sõnas ta. «Seepärast võime ka meie iga kell sellist õlut tegema hakata, aga ma ei tahaks meie tulevikuplaane kommenteerida.»

Pühaste pruulikoda avas oma õlletehase möödunud aasta sügisel ning esimene poolaasta on Mandri sõnul läinud väga hästi.

«Oleme läinud tõusvas joones, järjest tuleb välisturge juurde ja lisandub Eesti kette. Ideid on palju, aga keskeltläbi tuleb meil välja üks uus õlu kuus,» rääkis ta.

Pühaste põhisortimendis on viis-kuus õlut.

Imperial Extra Double Stout

  • Stout-õllede pruulimist alustati Emajõelinnas 1913. aastal, mil Tartu õlletehases pruulitud stout jõudis mööda Vene impeeriumi raudteed klientideni Poolast Siberini. Imperial Extra Double Stout oli keisririigis väga hinnatud õlu.
  • Pudelis järelküpseva Imperial Extra Double Stouti kangus oli ajalooliselt üheksa mahuprotsenti ning selle pruulimisel kasutati heledat, merevaikkollast, pruuni ja musta linnast, lisaks ohtralt Fugglesi ja Goldingsi humalaid.
  • Keiserlik stout võis pudelis edasi küpseda aastaid, saavutades kuni 10-mahuprotsendilise kanguse.
Tagasi üles