Rikkuse loengusarja lõpetuseks räägitakse inkade kullast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inkade muistne linn Machu Picchu.
Inkade muistne linn Machu Picchu. Foto: Reuters / Scanpix

Sel reedel kell 16 peab võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar Tartu ülikooli peahoone auditooriumis number 140 loengu «Inkade kuld ja muistse Peruu loojang», mis on kaks aastat tagasi alguse saanud rikkuse loengusarja viimane loeng.

Loengus, mida toetab rikkalik pildimaterjal, võetakse vaatluse alla põhjused, mis ajendasid eurooplasi 15. ja 16. sajandil otsima teed kullarikastele maadele. Seejärel tutvustatakse ülevaatlikult muistse Peruu ühiskonda, kultuuri ja religiooni. Pikemalt peatutakse Peruu inkade riigi vallutamisel aastatel 1532–1570.

Hispaanlased tõid veriste sündmuste ettekäändeks võimsa impeeriumi põlisrahva ristiusustamise, tegelik eesmärk oli peruulaste alistamine ja nendelt kulla röövimine. Säilinud kroonikatekstid jutustavad, mida viimaselt keisrilt Atahuallpalt nõuti tema elu ja vabaduse eest ja milliseks kujunes lõpuks nii tema kui ka inkade riigi saatus. Analüüsitakse ka otseseid ja kaudseid põhjuseid, mis tingisid Kolumbuse-eelse Ameerika võimsate ja rikaste riikide langemise.

Professor Kulmari sõnul pakuvad loengus enim huvi kolm probleemide ringi.

«Esiteks õpetab ajalugu, miks üldse puhkevad sõjad. Teiseks näitab toonaste sündmuste tundmaõppimine ilmekalt, mis juhtub majanduslikult ja tehnoloogiliselt erineval arenguastmel ning religioossetelt hoiakutelt väga erinevate kultuuride kokkupõrkel. See on muide praegu hoiatavalt aktuaalne Euroopas,» rääkis Kulmar.

Ta lisas, et samuti on kogu Ameerika vallutamise lugu ere üldinimlik näida, kui võimas tegutsemise motivaator võib olla materiaalsete väärtuste ihaldamine ehk lihtlabane ahnus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles