Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

E-kirjand saab paari aasta pärast tegelikkuseks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eile katsetasid Jõgevamaa gümnaasiumi abituriendid e-kirjandi kirjutamist. Et noored keelatud võtteid ei kasutaks, hoidis neil silma peal kooli õppejuht Anti Alasi (seisab vasakul) ja tehniliste küsimuste korral abistas neid e-eksami spetsialist Katrin Juurvee. | FOTO: Eili Arula

Eile istusid Jõgevamaa gümnaasiumi abituriendid kooli arvutiklassides, kõrvaklapid peas, ning katsetasid, mismoodi näeks välja eesti keele riigieksami e-kirjandi kirjutamine. Õpilastel oli kolm tundi ja kolmkümmend minutit aega, et valmis saada 400-sõnaline kirjand, kus lisaks abitekstile said nad tuge ka paarist videoklipist.

Kuigi sel kevadel peavad abituriendid eesti keele riigieksami ikka pastakaga paberile kirjutama, peaks eile toimunud e-kirjandi katsetus kõige varem reaalsuseks muutuma 2019. aastal.

Arvuti säästab aega

«Isegi täitsa hästi sobis selline variant,» märkis Jõgevamaa gümnaasiumi abiturient Kaarel Loide eile pärast arvutiklassist väljumist. «Käsitsi kirjandit kirjutades hakkan juba saja sõna pealt lugema, kui palju on veel lõpuni jäänud, kuid nüüd oli mul juba kolmsada viiskümmend sõna kirjas ning mõtteid jäi ülegi.»

Ma luban õpilastel tunnis telefoniga õigekeelsus-sõnaraamatust sõnu vaadata, selgitas eesti keele õpetaja Ülle Lääne.

Tema paralleelklassivend Märt Puusta oli algul e-kirjandi suhtes skeptiline. «Ma olen üks neist vähestest, kellele meeldib kirjandeid ikka käsitsi kirjutada,» ütles ta.

Samas tunnistas noormees, et arvutiga kirjandit kirjutades kulub vähem aega. «Ma olen muidu üsna aeglane kirjutaja ja tavaliselt lõpetan kirjandi viimaste seas, aga praegu olen vist üks esimesi, kes kirjandiga valmis sai,» tõdes Puusta, kellel kulus 400 sõna pikkusele e-kirjandile veidi enam kui kaks tundi.

Ka Puusta klassiõel Rimante Valancauskaitel jätkus e-kirjandi kohta vaid kiidusõnu. «Kui midagi sassi peaks minema, siis lihtsalt kustutan ja kirjutan uuesti. Samuti ei pea aega raiskama mustandi tegemiseks ja kirjandi ümberkirjutamiseks,» oli Valancauskaite rahul.

Jõgevamaa gümnaasiumi eesti keele õpetajad Ülle Lääne ja Merle Ojamets on igati seda meelt, et eesti keele riigieksami võiks arvutiga sooritada. «Kõik on ju tänapäeval arvutis. Ma luban õpilastel tunnis telefoniga õigekeelsussõnaraamatust sõnu vaadata,» selgitas Ülle Lääne.

Ka tõid mõlemad õpetajad välja asjaolu, et arvutis saab töid kiiremini hinnata, samuti võib õpilastel käsitsi kirjutades punkte kaduma minna. «Paljudel õpilastel on üsna loetamatu käekiri ja seega võivad nad ainuüksi seetõttu punkte kaotada,» selgitasid Ojamets ja Lääne.

Teisalt jäid nii Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased kui ka õpetajad ühele arvamusele, et eile katsetatud süsteemil on veel kõvasti arenguruumi. «Hea, et kutsusime õpilased varem kohale, sest eksamikeskkonda sisselogimisel ilmnes mõningaid probleeme,» märkis kooli õppejuht Anti Alasi.

Teisalt arvasid eesti keele õpetajad, et kirjandi kirjutamisel võiks algtekst olla ka paberil. «Kõigile ei sobi pikka teksti ekraanilt lugeda,» täpsustas Ojamets. Ülle Lääne arvates on eksami aeg liialt pikk. Anti Alasi oli sama meelt, et nii kaua ekraani taga istuda on väsitav.

Liiga lähestikku

Märt Puustat häiris tihedalt külg-külje kõrval istumine. «Paberile kirjutades olen ma oma töö kohal kummargil ja saan piisavalt süveneda, kuid arvutiklassis istudes on teised mulle liiga lähedal ja see raskendab töösse süvenemist,» rääkis Puusta. Samas märkis ta, et kui eksamit saab sooritada suures saalis, kus igaühel on piisavalt ruumi, ei ole see probleem.

Kuigi Jõgevamaa gümnaasiumis läbi viidud e-kirjandi katsetus ei olnud tegelik eksam, võtsid abituriendid ja ka koolipere seda täie tõsidusega. Kõrvalised isikud ei tohtinud eksami sooritamise ajal ruumis viibida ja õpilased võisid abi otsida vaid õigekeelsussõnaraamatu, seletava sõnaraamatu ja eesti keele käsiraamatu veebikeskkondadest.

Sihtasutuse Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab  selgitas, et tulevikus ei tee õpilased eksamit veebi vahendusel. E-riigieksami sooritamisel saab õpilane ligipääsu vaid eksamiserverile.

«See tähendab, et eksamitöö ajal muid keskkondasid ega veebilehti kasutada ei saa,» täpsustas Aab.

Ta lisas, et e-riigieksamil määratakse eksamiruumile parool ja sellega registreeritakse arvutid, millest saab eksamit sooritada. «Selline lahendus välistab võimaluse, et mõni õpilane annab oma parooli kellelegi kasutada ja keegi teeb töö ära väljaspool eksamiruumi,» tõi Aab näiteid, kuidas Innove spetsialistid püüavad välistada spikerdamisvõimalusi.

Riigieksamite digipööre

  • Järgmise kolme aasta jooksul (2017–2019) arendab ja katsetab sihtasutus Innove e-teste kõikides kooliastmetes
  • Juba mullu said 6. klasside õpilased tasemetöid sooritada elektrooniliselt.
  • Eesti keele riigieksami e-kirjandit on katsetatud kolmes koolis: Nõo reaalgümnaasiumis, Rakvere gümnaasiumis ja Jõgevamaa gümnaasiumis.
  • Eesti keele riigieksami e-testi lugemisülesanne jõuab katsetusjärku selle aasta teises pooles.
  • Kõige varem rakendub eesti keele e-riigieksam 2019. aasta kevadel.
Tagasi üles