/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/03/10/534963t1h27ca.jpg)
Eelmisel sügisel veest tühjaks lastud Ropka paisjärv on talvekuudega settemudast peaaegu tühjaks veetud, kuid kohalike elanike kurvastuseks eeloleval suvel järve ujuma minna siiski veel ei saa.
Ropka järves sel suvel ujuda ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülenurme valla keskkonnaspetsialisti Kristi Kulli sõnul hakati kaheksa hektari suuruse Ropka paisjärve puhastamist planeerima juba seitse aastat tagasi, kuid tööde tegemiseks ei saadud varem raha. «See objekt on kallis. Tegemist on jätkuvalt riigi maaga ja omavalitsuse eelarvest neid miljoneid võtta pole olnud,» selgitas Kull.
Kaks aastat tagasi eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus lõpuks vajaliku summa ning eelmise aasta novembris alustas riigihanke võitnud OÜ Melior-M järk-järgult järve tühjendamist veest.
Kuuga tühjaks
Kuna järve veetaseme metallist regulaator oli vana ja roostetanud ning võis murduda, ehitati tühjendamiseks eraldi üleminekutoru. Toru kaudu alandati veetaset 1-2 meetrit ja alles siis avati vana regulaator. «Kui regulaator oleks murdunud, võinuks juhtuda midagi väga hullu,» lausus Kull.
Kogu järv voolas tühjaks umbes kuuga ning jaanuaris alustati järve puhastamist mudast. Tööde tulemusena paraneb veekogu ökoloogiline seisund, vee kvaliteet, isepuhastusvõime ja miljööväärtus. Ilmatsalu jõele rajatakse järve suubumispiirkonda settetiik, et piirata hiljem setete kandumist järve. Samuti remonditakse lüüsregulaator.
Puhastustööde projektijuhi Meelis Laasi sõnul on järve puhastamine keeruline töö: «Ega midagi kerget seal ei ole, sest tingimused on rasked. Alguses oli pinnas märg ja mudane, hiljem jälle külmunud. Järve põhja tuli ehitada teed, et üldse saaks hakata vedama.»
Kuigi praeguseks on kaks kolmandikku settemahust välja kaevatud ning jäänud veel viimane kolmandik, ei saa Laasi sõnul sellel suvel järve ujuma.
Supelranda ei tule
«Puhastamata on veel tammipoolne osa ja selle teeme suve alguses ära. Siis jääb veel regulaator. Hiljemalt augustis läheb luuk uuesti ette,» ütles Laas. Tööde ametlik lõpp on kavandatud 30. augustiks.
Keskkonnaspetsialisti sõnul ei rajata puhastatud järve äärde ka avalikku supelranda, sest sellele kehtivad erinõuded ja see on kallis.
«Avalikku randa ei tule, aga neli meetrit järvest on kõigile avatud ning veekogu saab ujumiseks kasutada nii nagu varemgi,» lausus Kull, lisades, et tegelikult pole avaliku ujumiskoha rajamine võimatu. «Jah, oleme sellele mõelnud. Taotleme järve riigilt ka endale. Volikogu otsus on selle kohta juba tehtud,» ütles valla esindaja.
Puhastustööde maksumus on 3,3 miljonit krooni, millest valla osalus on 10 protsenti.
Kuigi uuringu järgi pidi järves olema palju kalu, kinnitas tegelik olukord Kulli sõnul vastupidist.
«Eks palju püüdsid kalamehed enne välja, nii et kui tühjendama hakati, siis meie kalu ei näinudki ja mingit massilist kalade äraviimist kottidega ei olnud,» rääkis Kull.
Järve puhastustööde kohta tehtud keskkonnamõjude hindamises on kirjas, et tuleks kaaluda ka kalade tagasitoomist. «Pole võimatu, et kirjutame projekti ja ostame sinna kalaliike sisse, aga praegu on loodetud kalade isetekkelisele populatsioonile,» lausus Kull.