Türgi vabatahtlik: eestlased pole külmad

Tumedate juuste ja habemega Emre Özcan töötab juba neljandat kuud vabatahtlikuna Tartus Mäe tänava lastekodus. Tema sõnul Türgis lastele niisuguseid asenduskodusid pole. Foto: Margus Ansu

Hämmastav! Nii iseloomustab oma esimest päeva Tartus Türgi vabatahtlik Emre Özcan (26), kes saabus Eestisse mullu 10. oktoobril. «Kohtasin ühiselamus kahte tudengipoissi ja me läksime kohe pubisse,» meenutab ta oma saabumispäeva. «Jõime ja rääkisime palju. Neist on saanud minu parimad sõbrad.»

Nüüd on Özcan Tartusse täielikult sisse elanud. Tema kodu on maaülikooli tornühiselamus ning ta käib iga päev Mäe tänava lastekodus kasvatajatel abis. Mõnikord mängib lastega jalgpalli ja aitab koolitöid teha, teinekord käiakse koos teatris või väljas söömas. 

«Ma teen siin tegelikult kõike,» ütleb Özcan ning meenutab esimest kohtumist Mäe kodu lastega. «Mõned andsid mulle kingitusi, mõned tulid ja kallistasid mind. Osa võttis mind omaks kohe, osa natukene hiljem. Näiteks Mari tegi mulle türgi-eesti sõnaraamatu ja kirjutas sinna sisse: «Ma loodan, et sa õpid eesti keelt.».»