Suure lumeuputuse lõpu ja kevadise suurvee vahel selgub, kuivõrd on lumi ja lumekoristamine Tartut räsinud. Kannatada on saanud nii tänavamööbel kui puud, lumme peitunud prügi kogus on hoomamatu.
Lumest sulab välja räsitud linn
11. märts 2011, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, mis praegu näha, võib olla pisku – pilbasteks sahatud pink Vabadussilla all, ära rihitud pink Zum Zumi ees, kägarasse lükatud jalgrattahoidla Karuplatsil. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak nentis, et talvekahjud ei ole veel selged: «Me ei ole otse niimoodi ülevaadet koostanud.»
Mainitud rattahoidja on ilmsesti saha ette jäänud, oletas Haak. «Kuigi olen näinud, kuidas viinapoodi kaupa toonud suur auto sõitis sellele otsa. Kui süüdlast ei õnnestu leida, maksab linn kulu,» lisas ta.
Haak ütles, et paljudel juhtudel ei saa töövõtjaga pahandama minna, sest lumekoristajad on läinud tänavat laiendama parimate kavatsustega.
Pinkide remont algab siis, kui ilm lubab.
«Kindlasti tuleb kahjustunud haljastust ja katki läinud inventari välja veel palju. Kui lumi ära sulab, selgub lõplik tõde,» möönis Haak.
Juba on näha, et suur lumi on puuvõradest hulga oksi alla toonud. Linna haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf ütles, et puid on lõhkunud ka lume paigutamine haljasaladele. «Ja ega me ei oska veel öelda, kuidas on raske lumi mõjunud okaspuude alumistele okstele,» lausus Kiudorf.
Räsitud muljet süvendab Rüütli tänaval Jaani kiriku juures üles võetud tänavasillutis ja ripakil sademeveerenn. Seal tuli teha soojatorustiku avariiremonti. Sillutise taastamiseni jõuab järg pärast lume sulamist, ütles Tartu teedeteenistuse peaspetsialist Siim Mitt.
Veel hullemas seisus on sula tulles aga ilmselt Aleksandri tänava lõpp, kus käisid sügisel ja veel talve hakul torutööd.
Juba on esimesed märgid ka kevadisest teedelagunemisest, mille kõrgaeg jõuab Miti hinnangul kätte aprillis. Linn on tema sõnul töövõtjatega kokku leppinud, et kuumasfaldi tootmine algab samuti aprillis.
Haagi sõnul on seegi probleem, et kui teealune pind külmus ära, siis kaevud, mis ei olnud ehitatud n-ö ujuvalt, tõmbasid tee pinda sisse ja asfalt murenes servas. Piki- ja ristipragusid on vanema kattega tänavates samuti rohkelt.
Prügi kohta ütles Haak, et seda sulab välja ilmselt väga palju. Ütlematagi on näha, et tulemata ei jää ka igakevadised «miiniväljad».