Emajõe kevadise suurvee kraani keerab lahti ilm

Foto: Repro

Emajõgi kostitab meid ka sel kevadel kindlasti suurveega, sest jõge üle kallaste ajavat toorainet, lund, on vaat ehk rohkemgi kui mullusel väga vesisel kevadel. Hüdroloogid ei kiirusta aga ütlema, kui märjaks tartlaste jalad tänavu saavad.

Kevadise suurvee võimsus või tagasihoidlikkus ei sõltu siiski ainult lume paksusest, ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu. Mida siis veel peale lume on tarvis, et sada kilomeetrit pikk Emajõgi laiutaks aprillis näiteks Kärevere silla all nagu järv, pressiks end Tartus tänavatele, Supilinna keldritesse, vangla külje alla ja lainetaks Ihastesse viival kergliiklusteel nagu mullu kevadel?

«Kevadise suurvee hulk sõltub paljuski lume hulgast ja kõige rohkem ilmast,» selgitas Tartu Ülikooli loodusgeograafia lektor, hüdroloog Arvo Järvet.

Suur veevaru

Lume puhul on kõige määravam veevaru. «Mõnel aastal võib lumi olla küll üsna paks, aga kui see on kohev, siis pole veevaru väga suur,» rääkis Arvo Järvet. Eelmisel aastal oli enne sulamise algust meil lume veevaru väiksem kui tänavu veebruari lõpus. Märgatavalt suurem on lume veevaru Emajõe valglal.

Tartumaal pole lumi küll väga paks, aga mitme sula tõttu on see muutunud tihedaks ja seega on lume veevaru väga suur. EMHI andmetel oli Tõra-veres lumikatte paksus 8. märtsil 38 sentimeetrit, lume veevaru on seal 113 millimeetrit.

Kuid Tartumaal on veel toitvamaid kohti: näiteks Emajõe alguses Rannu-Jõesuus oli lumikatte paksus naistepäeval 46 sentimeetrit ja üldine veevaru 138 millimeetrit.

Laias laastus tähendab see, et kui lume veevaru on 100 millimeetrit, siis ruutmeetrisel alal tekib lume sulades 100 liitrit vett. Arvestades, et Emajõge toitev valgla on Tartuni 7840 ruutkilomeetrit ja lume veevaru on tänavu Lõuna-Eestis vähemalt 100 mm, võib Emajõe valglal tekkida vähemalt 7,8 miljardit liitrit ehk 7,8 miljonit kuupmeetrit lumesulamisvett.

Emajõe ligi 10 000-ruutkilomeetrisel valglal võib lund veeks sulada ligi 10 miljonit kuupmeetrit.
«Lume veevaru on tänavu väga suur,» ütles Arvo Järvet. Ta selgitas, et keskmiselt on meil aasta sademete hulk 650 millimeetrit, praegu on lumes 20–25 protsenti aasta sademete hulgast, Põhja-Eestis kohati veel rohkemgi.

See tähendab, et potentsiaalselt on jõgedel suure üleujutuse tekkimiseks vett piisavalt. «Kas tänavune suurvesi tuleb mullusest suurem või väiksem, otsustab ilm,» toonitas Arvo Järvet.

Pikem soe, suurem suurvesi

Siinkohal on kaks stsenaariumi. Kui selle ja ka järgmise nädala ilm on päeval soe ja päikseline, aga öösel külmetav, siis aurustub palju lund ära ja veekogudesse see ei jõuagi. Uhke suurvee ootajad peaksid seega pöialt pidama, et meil kestaks pilves ja jahe ilm ning soovitav oleks ka lumi ja lörts.

«Kui siis peaks märtsi lõpus või aprilli alguses tulema soojalaine ja sadama ka tublisti vihma, on tõeliselt suur üleujutus kindlustatud,» ütles Arvo Järvet. «Eelmisel aastal päästis meid suure üleujutuse eest just see, et märtsi lõpus oli sademeid vähe.»

Soojalaine tähendab mitut järjestikust päeva, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib plusspoolel, siis sulab lumi hästi kiiresti, selgitas Ene Randpuu. Aga soojalaine alguses ei ole veel mõtet jõe äärde looduse uhket vaatepilti otsima minna.

«Lume sulavesi jõuab jõkke siis, kui põllunukid on lumest paljaks sulanud,» ütles Ene Randpuu. «Suurvee tipp saabub veel hiljem, siis on põllud juba täitsa mustad.» Läinud aastal hakkas Emajõgi ülikoolilinna tänavatele tungima märtsi viimastel päevadel, suurvee tipp oli 16. aprillil, kui jõe veetase ulatus 331 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli.

Kui meil märtsi teises pooles soojalainet ei tule, ei pruugi tulla ka suurt üleujutust. «Nii mõnegi kõrge veetaseme ja suure lumega talve järel on Tartus oodatud suurt üleujutust, aga see jäi tulemata,» rääkis Ene Randpuu. «Põhjus on selles, et tuli jahe ja üsna kuiv kevad ning uputus jäigi ära.»

Võrtsjärve kauss on täis

Peale lume veevaru ja ilma mõjutavad aga suurvee teket veel mõned asjaolud, näiteks külmunud või külmumata maa ning jõgede-järvede suurvee-eelne veeseis. Oma sõna on öelda ka veekogude mullusest paksematel jääkaantel, mis takistavad mingil määral jääkatte sulamise ajal vee voolamist.

Läinud talvel oli maa suuresti külmumata, nii ka tänavu. «Külmumata maa mõjutab suurvett kindlasti, üleujutus ei tule sel juhul väga järsk, sest maa neelab osa veest endasse,» rääkis Arvo Järvet. «Aga maa ei võta siiski kogu lumesulamisvett vastu, sest kõik lihtsalt ei mahu sinna. Ka maa sees on juba palju vett, sest sügisel sadas meil palju vihma.»

Soodes ja savimuldadega aladel läheb maa sisse väga vähe vett ning unustada ei saa sedagi, et ühel hetkel hakkab maa endasse kogutud vett ka välja andma.

Mida teeb Emajõgi praegu? Naistepäeval küündis jõgi Tartus 146 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Seda on ligi pool meetrit rohkem kui märtsi alguses tavaliselt ja 17 sentimeetrit vähem kui aasta tagasi.

Peipsi on sel talvel paarkümmend sentimeetrit kõrgem kui tavaliselt ning Emajõge toitev Võrtsjärv on oma keskmisest seisust ligi pool meetrit kõrgem. «Võrtsjärve ääres tuleb kindlasti tõsine üleujutus, sest see kauss on juba praegu pilgeni täis,» märkis Arvo Järvet. Võrtsjärves on praegu vett ligi 0,9 kuupkilomeetrit.

Mulluse suurvee ajal oli Võrtsjärves vett paarkümmend protsenti rohkem ehk 1,09 kuupkilomeetrit. «Aga arvestada tuleb, et eelmisel talvel oli Võrtsjärves 0,1 kuupkilomeetrit vett vähem kui praegu ja ka veetase oli praegusest paarkümmend sentimeetrit madalam,» ütles Arvo Järvet.

«Võrtsjärv on küll keskmisest kõrgem, aga Emajõge toitvad teised jõed on praegu oma keskmisel tasemel,» ütles Ene Randpuu. «Varasemad aastad on näidanud, et veekogu baas ei pruugi suurvett mõjutada. Kõige suurem mõjutaja on ikkagi ilm.»

Mullu pakkus Emajõgi Tartus romantikutele ilusat vaatepilti, aga kuna aastad pole vennad, ei pruugi see korduda. «Ei pruugi, aga võib,» vastas Ene Randpuu. «Tartus on olnud aegu, kus jõgi oli küllalt kõrge õige mitu kevadet järjest. Nii oli see näiteks 1860., 1920. ja 1950. aastatel.

«Kui järgmistel nädalatel sademeid veel juurde tuleb, peaks tänavuse kevadise suurvee tõenäosus üha suurenema,» arvas Arvo Järvet.

Elame, näeme, mis on Emajõel tänavu varuks.

Enne soojalainet tuleb lund ja lörtsi juurde

Eile õhtul tuuliseks ja viluks läinud ilm püsib meil uue nädalani ja soojalainet annab veel oodata, kinnitavad asjatundjad.

«Täna, homme ja ka nädalavahetusel on ilm pilvine ja sajune, tuleb lund ja lörtsi,» ütles ilmakaarte uurinud meteoroloog Ilme Tampel. Märtsi teises pooles näitab päike end rohkem, päevasooja tuleb oma viis kraadi, aga öösel kukub termomeetri näit jälle nullist allapoole.

«Lähiajal saab lumikate veelgi lisa, lumi hakkab arvatavasti sulama normaalsel ajal, märtsi viimasel dekaadil,» lisas pikemaid ilmaprognoose koostav Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur, astrofüüsik Marko Kaasik.

Ilme Tampeli sõnul läheb ilm 21. märtsist küll päeval pisut soojemaks, aga suurest kevadest on asi veel kaugel. «Päikest on siis vähe, tuleb lund, lörtsi ja lonks külma,» ütles ta. «Märtsi viimased päevad ja ka ööd peaksid küll soojad olema ja siis hakkab lumi kõvasti sulama.»

«Kui soojalaine tuleb aprilli alguses äkki nagu mullu, ootab meid küllaltki tõsine üleujutus, sest lund on sama palju kui eelmisel aastal,» rääkis Marko Kaasik.

Aprilli keskmine õhutemperatuur on viis kraadi. Kui soojalaine ajal on ööpäeva keskmine õhutemperatuur sellest kõrgem, võib lumi sulada ruttu, nädalaga. Kui aprilli alguse keskmine õhutemperatuur jääb alla viie kraadi, võib lume sulamiseks kuluda ka kolm nädalat.