Anatoomikumi ootab esmaabi

Tartu Ülikool loodab, et pooltühjana seisev enam kui 200 aastat vana anatoomikum muutub pärast soojustamist potentsiaalsete kasutajate silmis taas atraktiivseks. Foto: Kristjan Teedema

Ehkki Tartu Ülikoolil pole head ideed, mida hakata pihta Toomel seisva vana anatoomikumiga, muudab lähenev remont vähemasti selle ülalpidamise odavamaks.

Valitsus eraldas 3. märtsi korraldusega saastekvootide müügist saadud rahast summasid teiste seas Tartu Ülikoolile kuuluvale vanale anatoomikumile, raamatukogule ning Kääriku spordibaasile.

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa sõnul tuleb esmalt oodata, kui palju täpselt raha eraldati. «Teame, et oleme saanud raha, kuid puudub dokument, kui palju,» selgitas ta.

Katus ja aknad

Pooltühjana seisva vana anatoomikumi remondiks taotles ülikool raha ligi 20 miljonit krooni (ligi 1,3 mln eurot). Selle eest on plaanis vahetada aknad, soojustada katust ning ajakohastada küttesüsteem.

Tartu Ülikoolil on kohustus säilitada vana anatoomikum. Kuigi hoonele pole leitud uut rakendust, on vähemasti kütmine edaspidi odavam. Kasutuskulude vähenemine loob eelduse, et maja muutub ülikooli struktuuriüksuste silmis atraktiivsemaks, lisas kinnisvaraosakonna juhataja.

Tartu Ülikooli Kääriku puhke- ja spordikeskus valmis ajal, kui küttekulude pärast ei muretsenud keegi. «Nüüd ripuvad pallisaali katuselt alla arvatavasti Eesti suurimad jääpurikad,» tõi Ääremaa näite.

Taotletud 24 miljoni krooniga (ligi 1,5 mln eurot) peaks saama kompleks soojustatud ning valmima ka uus katlamaja. Kas masuudi asemel on odavam kütta hakkpuidu või maaküttega, selgub kalkulatsioonide käigus.

Tartu Ülikooli raamatukogus ei tee muret ainuüksi selle soojapidavus, tunnistas Ääremaa. Hoone ajakohastamiseks on suuremad plaanid, kuid kuna saastekvoodi müügist saadud summad tuleb ära kasutada 2012. aasta novembriks, peavad maja soojustustööd selleks ajaks tehtud olema.

Raamatukogule taotletud 83 miljoni krooniga (ligi 5,3 mln eurot) tahab ülikool korda teha hoone katuse, vahetada aknad ning uuendada kütteseadmeid ja ventilatsiooni.

Summasid ei avaldata

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Rainer Laurits märkis, et kui palju mõne asutuse või omavalitsuse objekt on konkreetselt raha saanud, nemad ei avalda.

«Kuna CO2 müügi puhul on tegemist väga tundliku turuga, võib igasugune lisainfo tehingute ja investeeringute rahalise väärtuse kohta seada ohtu Eesti riigi kui müüja usaldusväärsuse lepingupartnerina,» selgitas Laurits.

Varem on meediast läbi käinud, et Eesti on teeninud saastekvootide müügist ligi 315 miljonit eurot.

Eesti riigi kasutamata saastekvootide ostja on Jaapani konglomeraat Sumitomo Mit­­sui Banking Corporation. Müügitulu suunatakse investeeringutena avalikesse hoonetesse, et muuta need energiasäästlikumaks.

Kvoodirahast toetust saanud hooned

Valitsuse 3. märtsi korraldus:

• Eesti Maaülikooli õppehoone (Kreutzwaldi 5)

• Tartu Ülikooli Vana anatoomikum

• Tartu Ülikooli Kääriku puhke- ja spordikeskus

• Tartu Ülikooli raamatukogu

• Tartu lasteaed Krõll

• Tartu lasteaed Annike

• Tartu lasteaed Helika

• Rannu keskkool

• Mäksa hooldekodu Härmalõng

Valitsuse 17. veebruari korraldus:

• Kambja valla hooldekeskus

• Tartu Turu 8 spordihoone

• Tartu Forseliuse gümnaasium

• Tartu lasteaed Sass

• Tartu lasteaed Rukkilill

Valitsuse 20. jaanuari korraldus:

• Puhja lasteaed

• Tartu Kesklinna kool

• Tartu kutsehariduskeskuse õppehoone (Kopli 1a)

• Tartu kutsehariduskeskuse õppehoone (Põllu 11a)

• Tartu kutsehariduskeskuse õppekoda (Põllu 11b)

• Tartu laste turvakodu

• Võnnu keskkool

Tartu linna ja maakonna ühiskondlikud hooned said raha ka mullu valitsuse tehtud
2. ja 9. detsembri otsusega.

*Allikas: rahandusministeerium