Gildi galerii meelitab vana kunstiga

Paremal pool üleval on näha kaht Valdur Ohaka abstraktset tööd, nende all Salme Rida "Mustamäe vaade" ja Boris Ottenbergi "Viikingid". Foto: Kristjan Teedema

Tartu Gildi galerii on välja kuulutanud vana kunsti kuu, mis tähendab, et galerii kõige avaram sein on kaetud pallaslaste ja järelpallaslaste loominguga.

Sisseastuja märkab tervet rida maastiku-, mere- ja lillepilte, pärit 1930. või 1940. aastaist, silma hakkab aga ka abstraktne kunst, mis on palju erilisem.

Just Valdur Ohakalt, keda tuntakse romantiliste maastikuvisioonide maalijana, on seekord näha geomeetrilises laadis sürrealistlikud tööd «Kalad» ja «Ploomid». Galerii perenaine Roosi Pedassaar kommenteeris, et Ohaka loomingust loetakse just ta abstraktseid töid kõige väärtuslikemaiks.

Samas on Ohakalt võimalik endale soetada ka ligi kümme korda soodsam töö, üks väikeseformaadiline merevaade. Selle kõrval kõnetab paljusid Ohaka tonaalsuselt hoopis teistsugune teos, «Pruun maastik».

Kokku on Gildi galeriis vana kunsti 26 taiest kahekümnelt eri autorilt. Teiste seas on Nigul Espe, Peeter-Arnold Vihvelin, Efraim Allsalu, Lembit Saarts, Rein Kelpmann, Karl Doll, Johannes Riismann.

Roosi Pedassaar osutas veel Tartu kunstikooli kauaaegsele õppejõule Albert Annile, kellelt on näha armas maal suureõielise kibuvitsa kimbuga.

«Albert Anni on minugi õpetaja. Ta kohe oskas maalida nii, et andis lillele elu,» märkis Pedassaar.

Tema sõnul toob vana kunst galeriisse iga kord tõsiseid kunstisõpru nii Tartust kui ka Tallinnast. Selliseid, kes ei rapsi niisama, vaid kellele on oluline kunstniku nimi ja ta konkreetne töö.

Nii on näiteks juba ära müüdud Nigul Espe 1945. aasta «Narva varemed», Viktor Leśkini 1942. aastal maalitud töö «Küla pilt» ja Elmar Leppiku «Maastik» (1946).

Gildi galerii teeb aastaid koostööd kunsti- ja antiigihuvilise Jaak Metsaluga ning praegusedki pildid on enamasti pärit tema kogust.

Kõnekat vana kunsti näeb Gildi galeriis igal aastal vähemalt kolm korda. Praegune väljapanek kestab 28. veebruarini.