Rahvusarhiivi avatud uste päevad kujunesid erakordselt menukaiks

Tartu rahulepingu originaali juures käis pidev sagimine ning paljud inimesed kasutasid võimalust, et ennast tähtsa dokumendi taustal pildistada.

FOTO: Margus Ansu

Eelmisel nädalal avati rahvusarhiivi uus hoone Noora. Neljapäeval, reedel ja laupäeval oodati avatud uste päevadel uue majaga tutvuma linlasi ja ajaloohuvilisi ning võimalust kasutati vägagi usinalt.

Rahvusarhiivi infojuht Birgit Kibal rääkis, et hinnanguliselt väisas Noorat nende kolme päeva jooksul umbes 2500 inimest. Juba neljapäeval ja reedel oli maja pidevalt sagimist täis, kuid kõige rohkem käis uudistajaid mõistagi laupäeval.

Kibali sõnul osutus kõige populaarsemaks «atraktsiooniks» tunni aja pikkune majatuur, näiteks laupäeval oli esialgu ette nähtud kolm täistunnil alanud ekskursiooni, kuid lõpuks tuli neid teha viis, kusjuures korraga pääses maja peale kolm kuni viis ekskursioonigruppi.

«Samasugune möll oli ka konservaatorite juures laboris, kus valati laupäeval paberit ja vastati inimeste koduseid arhiive puudutavatele küsimustele,» märkis Kibal. Ta lisas, et samal päeval õpiti ka gooti kirja ning tehti pitsateid ja pitsereid, tipphetkedel olnud õppeklassis korraga umbes 80 last.

Arvestatav hulk inimesi oli käinud kaemas ka üksnes Tartu rahulepingu originaali või tutvunud rahvusarhiivi püsinäitusega «Keerdkäigud». Kui Tartu rahuleping viiakse tagasi Tallinnasse, siis näitust saavad inimesed vaatama minna ka edaspidi igal ajal, kui arhiiv on avatud.

Birgit Kibali sõnul oli arhiivirahvas nii suurest huvist positiivselt üllatunud. «See on väga tore, et meid leiti üles, kuigi me ei asu enam kesklinnas. Nii suur hulk inimesi tähendas meile väga palju tööd, aga hakkama saime,» ütles ta.

Täna hommikul läks Nooras lahti sisuline töö, kui avati uurimissaal ja alustas klienditeenindus. Esimesed uurijad saabusid majja kohe pärast avamist.

Tagasi üles