Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tartus mälestati Julius Kuperjanovit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Julius Kuperjanovi haud Raadi kalmistul.
Julius Kuperjanovi haud Raadi kalmistul. Foto: Kristjan Teedema

Kuperjanovi jalaväepataljon koos Julius Kuperjanovi Seltsi ja Tartu linnavalitsuse esindajatega mälestasid täna kell 11 Tartus Raadi kalmistul Vabadussõjas langenud leitnant Julius Kuperjanovit, kelle surmast möödub 98 aastat.

«Leitnant Julius Kuperjanov on Vabadussõja kangelase ja eeskujuliku ohvitserina oluline nii Kuperjanovi jalaväepataljonile kui ka kaitseväele üldiselt. Tema haavata saamine Paju lahingus ja surm haavadesse kriipsutab aga veelgi alla neid sõjaväelisi väärtusi, millega ta elas - julgus, pealehakkamine, juhtimine eesliinilt ning taktikaline vaist. Kuperjanovlased ei ole neid väärtusi unustanud,» ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Tõniste.

Pärja leitnant Kuperjanovi hauamonumendile asetas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste, austusavalduseks oli üles rivistatud liputoimkond ning mälestuspalvuse väejuhile pidas pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.

Leitnant Julius Kuperjanov, Kuperjanovi partisanide pataljoni looja ja Eesti väejuht Vabadussõjas, sai 1919. aasta 31. jaanuaril Paju lahingus haavata ja suri 2. veebruaril Tartus.

11.veebruaril, 1919 kirjutas tollane Päewaleht: «Kuperjanow! See on nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht.»

Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner avaldas Tartumaa partisanide pataljonile kaastunnet ülema langemise puhul ja algatas väeosa ümbernimetamise Kuperjanovi pataljoniks, mida kannab pataljon siiamaani. Eesti Vabariik on leitnant Kuperjanovit postuumselt autasustanud kolme Vabaduseristiga.

Tagasi üles