Pildid: Eesti mälu panga avamisel linte ei lõigatud

Tartu on Eesti rahvusliku mälu pealinn ning rahvusarhiiv on Eesti ajaloo, meie rahva ja riigi püsimise vundament – sellised tõdemused jäid kõlama Tartus rahvusarhiivi uue hoone Noora pidulikul avamisel. Üritusel keegi mingeid linte läbi ei lõiganud - sündmus oli piisavalt tähendusrikas ka ilma selleta.

Noora on hoone, mida Eesti arhiivindus on oodanud pea sada aastat. Ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana hakati Eesti Vabariigi algusajal ehk 1921. aastal kasutama Liivi tänaval asunud endist keiserliku ülikooli ühiselamut ning kuigi juba kolm aastat hiljem sedastati, et tegelikult on see arhiivihooneks tuleohutusreeglite tõttu kõlbmatu ning tarvis oleks uut hoonet, tuli seal tegutseda kuni möödunud aasta kevadeni.

Noora suurus on ligi 11 000 ruutmeetrit, sellest hoidlapinda on 6000 ruutmeetrit, seejuures on krundile võimalik tulevikus ehitada ka teine hoidla. Hoidlakompleks mahutab umbes 44 000 riiulimeetrit säilikuid ehk ligi 240 000 karpi arhivaale.

Kui tänasel pidulikul avamisüritusel peeti kõnesid, jagati kingitusi ning löödi klaase kokku, siis linnarahvast ja ajaloohuvilisi oodatakse majja alates homsest. Neljapäeval, reedel ja laupäeval peetakse lahtiste uste päevi, mille raames toimuvad majaekskursioonid, viiakse läbi õpitubasid, peetakse loenguid ning praktilisi nõuandeid jagavad arhivaarid ja konservaatorid. Kõigil kolmel päeval saab Nooras oma silmaga vaadata ka Tartu rahulepingu originaali, mis viimati oli oma sünnilinnas seitse aastat tagasi.

Sisuline töö läheb rahvusarhiivis lahti aga järgmisest nädalast, mil alustab klienditeenindus ning avatakse kõigi mugavuste ja võimalustega uurimissaal.