/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/03/08/533590t1hbfb3.jpg)
Tartu külje all Viljandi maantee ääres alustati kaks nädalat tagasi 162 kilomeetri pikkuse Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini rajamist, mis on konstruktsioonilt Eestis enneolematu.
Algas suur kõrgepingeliini ehitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani on elektrivõrke arendatud rohkem Tallinna kandis, kuid Elering OÜ juhatuse liikme Kalle Kilgi sõnul suurendab rajatav õhuliin Eestis just ida-läänesuunalist läbilaskevõimet ning suurendab Pärnu, Viljandi ja Tartu piirkonna varustuskindlust.
Praegu pole Kilgi sõnul veel probleeme, aga prognoos on selline, et ühel hetkel ei pea vanad liinid enam vastu. «Jämedalt öeldes kasvab Eestis elektritarbimine kaks protsenti aastas ning kõige rohkem just Tallinnas, Tartus ja Pärnus,» ütles Kilk.
Samuti loob uus kõrgepingeliin eelduse rajada tulevikus Eesti ja Läti vahele kolmas suurem elektriühendus. «Kui me tahame tulevikus teiste Balti riikidega elektriga kaubelda, on meil vaja suurendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi,» selgitas Kilk.
Kaheahelaline õhuliin
Eleringi esindaja sõnul rajatakse niisugust kõrgepingeliini, kus samadel mastidel jookseb nii 330- kui 110-kilovoldise pingega liin, Eestis esimest korda. «Konstruktsioonilt nii võimsaid ja kalleid asju ei ole Eestis tehtud,» kinnitas Kilk ning lisas, et kindlasti on tegu selle kümnendi projektiga.
Uue kõrgepingeliini planeerimist alustati juba kaheksa aastat tagasi ning ehitushanke võitis Empower. Ligi 40,4 miljonit eurot (632 miljonit krooni) maksev õhuliin peaks valmima 2014. aasta septembris.
Kuigi 95 protsenti liinist kulgeb mööda vana trassi, mis ehitati aastatel 1956 ja 1957, jääb uue liini teele palju soid ja rabasid ning see muudab ehituse keeruliseks. Empoweri kõrgepingeliinide valdkonna juhi Janek Sulevi sõnul läheb keeruliseks juba Kavilda jõe ürgorus, kus maapind on pehme ja turbane. Samuti on ehitajatele raske koht Emajõe ääres.
«Positiivne on see, et tänavuse talvega on maapind ikkagi ära külmunud ja me saame kasutada lumele rajatud teid,» ütles Sulev.
47 miljonit eurot
Kahe nädalaga on Empower püsti pannud 14 Soomes valmistatud terasest torumasti. Empoweri objektijuhi Kaido Kase sõnul on 35–45 meetri kõrguste mastide vahe keskmiselt 450 meetrit.
Kogu trassi peale kulub umbes 323 torumasti ja 120 terassõrestikmasti, 2640 kilomeetrit juhet ja 340 kilomeetrit piksekaitsetrosse.
Elektriliini ehitus on jagatud viide etappi, millest esimene, Tartu-Puhja, peab olema valmis selle aasta 15. augustiks ning teine, Puhja-Viljandi lõik, järgmiseks suveks.
Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini projekt koos eeltööde ja ehitusega läheb Eleringile maksma 47,2 miljonit eurot (738,5 miljonit krooni).
Omavalitsused, mida uus kõrgepingeliin läbib
• Tartu linn, Tähtvere vald, Puhja vald, Rannu vald, Kolga-Jaani vald, Viiratsi vald, Saarepeedi vald, Pärsti vald, Kõpu vald, Halliste vald, Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Surju vald, Paikuse vald, Tori vald, Sindi linn, Sauga vald.