Udu ajas Peipsi vesikonnas hulga kalamehi eksiteele

Jääauk. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Piirivalvurid pidid nädalalõpul aitama Lämmijärvel mitut kalastajat, kel oli probleeme kaldale tagasi jõudmisega.

Lõuna prefektuuri kinnitusel avastasid piirivalvurid 28. jaanuaril kella 17 paiku Lämmijärvel Saarepera traaversil kahtlase liikumise. Asjaolusid selgitama sõitnud piirivalvepatrull andis kahtlaselt ringiratast tiirutavatele isikutele sõiduki sireenidega märku, kuhu poole tuleks liikuma hakata ning peagi jõudsid kaldale kaks meest. Piirivalvurid selgitasid, et tegemist oli Lätist tulnud kalastajatega, kes olid järvel liikudes ära eksinud ning ei leidnud omal käel enam tagasiteed.

Samal päeval kella 8.40 paiku märkasid piirivalvurid Lämmijärvel ebaseaduslikku ajutise kontrolljoone ületust Eestist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Hõljukipatrull toimetas järvelt kordonisse naise ja mehe, kellele määrati piirirežiimi rikkumise eest rahatrahv.

27. jaanuaril kella 15 paiku helistas häirekeskusesse 64-aastane mees, kes oli Peipsil tugevas udus ära eksinud. Piirivalvuritele selgitas ta, et on kõndinud välja piiripostideni, ent ringiratast tiirutades ei suuda ta kuidagi kaldale tagasi jõuda. Piirivalvurid selgitasid välja, et mees viibib Mehikoorma lähistel ning talle saadeti sinna järele piirkonnas viibinud hõljukimeeskond. Eksinud mees meedikute abi ei vajanud ning ta toimetati tagasi kaldale oma sõiduvahendi juurde.

Samal päeval kella 11.20 paiku avastasid piirivalvurid Räpina traaversilt alkoholijoobes kalamehe, kes oli järvel liikudes kaotanud nii suunataju kui ka kaaslased. Kuna nähtavust piiras tihe udu ning mehel puudus navigatsiooniseade, aitasid piirivalvurid eksinud kalastaja tagasi kaldale. Kaldalt võeti ühendust mehe pojaga, kes isale järele tuli.

Hiljem samal päeval, täpsemalt kella 18 paiku teatas murelik naine piirivalvuritele, et hommikul soome kelguga Kolkjast Peipsi jääle läinud abikaasa ei ole järvelt naasnud. Piirivalvurid said kalamehega kontakti ning erinevaid otsinguviise kasutades tuvastasid piirivalvurid lõpuks ka mehe asukoha. Kalastaja toimetati kaldale, meedikute abi ta ei vajanud ning ta asus koduteele.

Lõuna prefektuuri kinnitusel on jää olukord Peipsil praegu hea. Piirivalvurid teevad pidevat jääluuret. Kalda äärtesse on mõnel pool tekkinud pragusid, millele lähenedes tuleks olla ettevaatlik.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, soovitab politsei- ja piirivalveamet võimaliku õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

·         Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist.

·         Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.

·         Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.

·         Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.

·         Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.

·         Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.

·         Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.

·         Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks.

·         Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks.

·         Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.