Euroopa moodsaim rahvusarhiiv teeb uksed lahti

Rahvusarhiivi uue hoone äratundmisega ei tohiks probleeme tekkida, sest selle fassaadi katab uhke labürindimotiividega kangas. Foto: Margus Ansu

Veebruari esimestel päevadel oodatakse kõiki huvilisi rahvusarhiivi uude hoonesse Nooruse 3 lahtiste uste päevadele.

Rahvusarhiivi kolimistoimingud on ühele poole saanud ning järgmisest esmaspäevast alustatakse uurijate teenindamist Nooruse tänavale tervishoiukõrgkooli kõrvale kerkinud uues, Noora nime kandvas hoones. Kuid kibedad päevad seisavad Nooras ees ka sel nädalal: 1. veebruaril avatakse hoone pidulikult ning seejärel tehakse uksed sõna otsese mõttes lahti, kui linnarahvast ja ajaloohuvilisi oodatakse uut maja uudistama.

Rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna rääkis, et lahtiste uste päevadel, neljapäeval, reedel ja laupäeval, on majja oodatud inimesed sõltumata nende east, huvitavat tegemist ja vaatamist peaks jaguma kõigile.

Praktilised nõuanded

Programm on üles ehitatud nii, et ekskursioonid, töötoad või loengud algavad täistundidel, kuid mõistagi võib majja tulla ka muul ajal. Siis saab vaadata Eesti riigi sünnist kõnelevat näitust või kiigata uurimissaali. Seal on kohal valvearhivaar, kelle poole saab mitmesuguste arhiivi puudutavate küsimustega pöörduda.

Tõnis Türna tõdes, et inimesed on niisugusest võimalusest väga huvitatud. Arhiivis korraldatavatel avalikel üritustel on nende poole tihti pöördutud selliste küsimustega, kuidas siis ikkagi oma perekonnalugu uurima hakata või kust leida oma talu ajaloolist kaarti. «Valvearhivaar juhatab teeotsa kätte ning lihtsamad küsimused võivad ka kohe meie andmebaaside abil vastuse saada,» märkis ta.

Samuti jagavad praktilist nõu kolmandal korrusel töötavad konservaatorid. Nad tutvustavad oma töötubades näiteks paberi valmistamist või konserveerimiskeemiat, aga nende juurde võib ka minna nõu küsima mõne isiklikust arhiivist pärineva parandamist või konserveerimist vajava dokumendi või fotoga. Põhjalikumalt keskendutakse koduarhiivi korrastamisele ja säilitamisele laupäeval kella kaheteistkümnest kolmeni.

Rosinaks rahuleping

Lahtiste uste päevade tõeliseks rosinaks peab Tõnis Türna aga Tartu rahulepingu originaali, mida saavad uudistada kõik huvilised. Et neljapäev on ka Tartu rahu aastapäev, on selle päeva avalik loeng pühendatud just sellele sündmusele. Ago Pajur kõneleb sel teemal kell 17.

Palju põnevust peaks pakkuma veel reedel samuti kell 17 algav Tõnu Tannbergi loeng seni Tõnismäel paiknenud endise parteiarhiivi kogudest, mis nüüdsest on uurijatele kättesaadavad Nooras. Neljapäeval ja reedel kell 13 tehakse nendega tutvumiseks hoidlatuur, giidiks on endine parteiarhiivi direktor Valdur Ohmann.

Laupäeval peab arhiivirahvas perepäeva, mil arhiivi oodatakse ka noorema generatsiooni ajaloosõpru. Sel päeval saab näiteks tutvuda gooti kirjaga, valada paberit ja teha mitmesuguseid pitsateid. Kell 14 algav Aadu Musta loeng keskendub perekonnaloo uurimisele.

Kogu lahtiste uste programm on tasuta ning Tõnis Türna sõnul on rahvusarhiivil hea meel kõigi inimeste üle, kes leiavad tee arhiivi, ja seda mitte üksnes avapäevade ajal, vaid edaspidigi. Nimelt on kogu aasta jooksul kavas palju loenguid, näitusi ja filmiõhtuid. «Nii et Nooras hakkab päris palju huvitavaid asju juhtuma,» lubas Türna.

Rahvusarhiivi lahtiste uste päevad 2.–4. veebruar.

Neljapäeval avatakse uksed kell 12, reedel kell 10 ja laupäeval kell 11.

Kavas majaekskursioonid, töötoad, filmiprogramm, loengud.

Arhivaarid ja konservaatorid jagavad praktilisi näpunäiteid.