Tartusse tuli kuus Muuseumirotti

FOTO: Kultuuriministeerium

Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti muuseumide aastaauhinna galaüritusel riisusid koore Tartu muuseumid: kümnest välja jagatud peaauhinnast ehk Muuseumirotist kuus tulid just nimelt Taaralinna.

Parima püsinäituse tegi Eesti Rahva Muuseum. Näitus «Uurali kaja» tutvustab eestlaste keelesugulasi ja otsib seoseid nende rahvaste kultuuride ja mõtteilmade, keelte ja geenide vahel. Väljapaneku idee autor on Art Leete, juhtkuraator Svetlana Karm ning kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov ja Madis Arukask.

Konserveerimistöö auhinna pälvis Karl-Erik Hiiemaa Eesti Rahva Muuseum püsinäituse «Kohtumised» vitriinide «Hõbeaare» ning «Võim ja vallutus» esemete konserveerimise ja kinnituslahenduste väljatöötamise eest.

2016. aasta parima koguhoidja tiitli sai Virge Lell Tartu Ülikooli muuseumist avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» eest.

Parimaks muinsuskaitsjaks muuseumis tunnistati Maris Meus Tartu Ülikooli muuseumist Tartu Ülikooli kultuuriväärtusliku vara kaardistamise, muinsuskaitseregistrisse kuuluvate esemete nimekirja korrastamise, elektroonilise andmebaasi loomise ning kultuurivara haldamise- ja säilitamispõhimõtete väljatöötamise ning elluviimise eest.

Aasta muuseumihariduse edendajad on Annika Pindis, Arle Puusepp ja Mairo Rääsk Tartu Ülikooli muuseumist 1.-3. klassi õpilastele suunatud Hullu Teadlase II teaduskonverentsi «Muld kui kuld» korraldamise eest.

Aasta parima turundustöö tegi Tartu Ülikooli muuseumi meeskond koosseisus Kerttu Palginõmm, Mairo Rääsk, Jaanika Anderson, Janet Laidla, Karoliina Kalda, Urmet Paloveer, Terje Lõbu, Pilvi Käiro ja Marianne Sokk, kes viisid läbi projekti «Koostöö Tartu linnafestivalidega».

2016. aasta parima näituse tiitli sai Eesti Tervishoiu Muuseumi näitus «Loomulik surm». Väljapanek räägib surmast ja sellega seotud teemadest. Võidutöö kuraator on Ülle Kask, kujundas Kristiina Kuus ja graafilise kujunduse tegi Britta Benno, meeskonda kuulusid ka Kärt Mikli ja Taavi Kuri.

Parima teadustrükise 2016. aastal koostasid Garel Püüa, Tõnu Sepp ja Ragnar Nurk Saaremaa Muuseumist. Autorid said auhinna trükise «Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses» eest.

Parima teadusürituse korraldas Eesti Kunstimuuseum, kus Hillka Hiiopi eestvedamisel viidi läbi projekt «Rode altar lähivaates».

Muuseumiarendaja 2016 auhinna pälvis Karel Zova Tallinna Linnamuuseumist projektiga «Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil».

EASi turismiarenduskeskuse eriauhind mullusele kõige külastajasõbralikumale muuseumile läks Seto Talumuuseumile.

Kokku esitati muuseumide aastaauhindade konkursile 83 projekti, mille seast kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu teemakomisjonid valisid välja 29 nominenti 15 muuseumist. Traditsiooniliselt oli konkurents kõige tihedam näituste, hariduse ja trükiste kategooriates.

Iga kategooria võitjale on rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib osaleda kas «The Best in Heritage» konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse.

Kõik võitjad saavad endale pisikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu). Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale. 

Tagasi üles