Lutsu kogus algab e-raamatute ajastu

Lutsu linnaraamatukogu arendusjuht Krõõt Kaljusto-Munck on oma lugerit juba mõnda aega katsetanud ja hindab seda mugavaks. Raamatukogu külastajaile aga avaneb lugerite ja e-raamatute laenamise võimalus lähinädalail. Foto: Margus Ansu

Veel sel kuul tahab Lutsu raamatukogu algust teha e-raamatute ja lugerite laenutusega, mis ajapikku peaks vähendama menuki­järje­kordi ning pakub lugemisel hõlpu ka kehvema nägemisega raamatusõpradele.

Lutsu raamatukogu arendusjuht Krõõt Kaljusto-Munck on viimasel ajal e-raamatu võimalustega põhjalikku tutvust teinud ja selgitas eile, et mitmes mõttes on see väga kasulik ja mugav leiutis.

Õhukesse ja kergesse ekraaniga seadmesse lugerisse on võimalik sisse laadida sadu raamatuid, faile, mida saab hiljem soovi või vajaduse korral kustutada. Nädalavahetuseks võib kaasa võtta neli-viis raamatut, aga tassida pole vaja midagi.

Mugav on võimalus muuta ekraanil kirja suurust vastavalt lugeja vajadusele. Kui ise enam lugeda ei jaksa, saab panna seadme ette lugema, kas nais- või meeshäälega. Tõsi, eesti keeles lugerid veel ette ei loe. Ning mugav on laenutada raamatut ilma, et peaks ise raamatukogusse minemagi, aga see on Tartus esialgu tulevikumuusika.

Esimesed katsetused

Tartu linnavalitsus eraldas valimiste eel raamatukogule tuhat eurot, millest peaks piisama viie lugeri soetamiseks, üks on raamatukogul juba hangitud. Praegu kaalutakse, millise firma seadmed täpselt valida.
Lutsu raamatukogu direktor Asko Tamme ütles, et laenutusobjektiks saab nii luger kui ka sellesse laaditud raamatufailid.

«Esialgu tuleb suhtuda igasse lugejasse individuaalselt, temaga lepitakse kokku, õpetatakse lugerit käsitsema,» rääkis Tamme. «Selgitatakse ka, kuidas tuleb käituda autoriõigusest tulenevalt, sest raamatufailid on erineva staatusega. On päris kindel, et suurem jagu, mis me siia peale paneme, on eesti ja väiksemas mahus maailma klassika, mille autoriõigused on ammendunud, see tähendab autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat. Tammsaare on viimaseid sellesse rühma jõudnuid, alates tänavu jaanuarist.»

Eile ei osanud raamatukogu töötajad veel nimetada, mis on esimesed e-raamatufailid, mida lugeritesse laaditakse, ka selles suunas töö alles käib.

Noortele põnevam

Tamme ütles aga, et tulevikutee on, et iga lugeja saab tellida, milliseid faile ta laenatavasse lugerisse soovib. «See tähendab koostööd e-raamatukeskustega, aga ka kirjandusmuuseumi ja ülikooli raamatukoguga, kellel on failid olemas,» rääkis ta.

Tamm lisas, et Helsingi linnaraamatukogudes on juba praegu võimalik e-raamatuid laenata ise kohale minemata. Netikeskkonnas on üleval paar tuhat faili, inimene logib sisse, identifitseerib ennast ja saab faili alla laadida.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi lausus, et kindlasti ei hakka kõik lugejad kasutama lugereid, ent nooremale põlvkonnale on see mugavam, operatiivsem ja põnevam. «Võib-olla toob see rohkem inimesi raamatute juurde tagasi,» lootis Sasi.

Ning kui mõelda õppekirjandusele, siis pole vaja kümmet köidet kaasa tassida.

Ta rääkis ka, et kui hakatakse projekteerima uut linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoonet, tuleb arvestada sellega, et lugerid vähendavad raamatute hoidmiseks vajatavat ruumi.