Margit Sutrop: ülikool vajab äratamist

Margit Sutrop Foto: Kristjan Teedema

30. märtsil valitakse Tartu ülikoolile rektorit. Seni pole ühtki kandidaati ametlikult üles seatud, kuid tänases Eesti Päevalehes kinnitas TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burk, et nõukogule esitatakse senise rektori Volli Kalmu kandidatuur. Päevalehe andmetel võidakse rektorikandidaadiks esitada ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Sutrop ei ole enda sõnul kandideerimise teemal veel seisukohta võtnud, kuid kindlasti vajab ülikool muutusi.

«Oma kandideerimise otsustan alles siis, kui oleme valdkondades lõpule jõudnud aruteludega, millist ülikooli me soovime ja millised on uue perioodi ootused rektorile. Kui sihid on ühiselt seatud, saab kaaluda, kas minu kogemusest võib olla ülikoolile kasu kokkulepitud visiooni elluviimisel,» seisab Margit Sutropi Tartu Postimehele edastatud kirjalikus kommentaaris tema võimaliku rektoriks kandideerimise kohta.

Sutrop tõdeb, et ta on mõelnud rektoraadi liikmena viimasel ajal palju ülikooli juhtimise üle. Ta jagab tudengite arvamust (vt pöördumist «Tartu Ülikool vajab avarama pilguga rektorit» (PM 8.12.16)), et Tartu ülikool on praegu liialt sissepoole pööratud ning peaks võtma endale suurema vastutuse Eesti ühiskonna ja kogu maailma ees seisvate probleemide lahendamisel.

«Ülikool mõtleb ühiskonnaga suheldes praegu eelkõige sellele, kuidas näidata, milles ülikool on hea. Oluline oleks aga mõelda ka sellele, mida ta saab ühiskonna heaks teha. Ühiskondlik aktiivsus eeldab ülikoolilt mitte ainult olulistel teemadel sõna võtmist ja riiklike poliitikate kujundamisel osalemist, vaid ka suuremat avatust, paindlikkust ja algatusvõimet ühiskondlike probleemide tõstatamisel ja lahendamisel,» on Sutrop kindel.

Selleks, et ülikool saaks ühiskonda teenida, peaks ülikooli juhtimine tema sõnul toetama pigem koostööd kui konkurentsi, väärtustama isiksusi ja uudseid ideid ning hoidma oma inimesi läbipõlemise eest. «Teaduses tagavad edu säravad ideed ja nende realiseerimist toetav süsteem. Kaasavam juhtimine ja tugistruktuuride koostöövõimekuse tõstmine võiks aidata kaasa sellele, et teadlaste lennukad ideed teostuksid,» kirjutab Sutrop.

Margit Sutrop rõhutab, et interdistsiplinaarse eetikakeskuse juhtimise kogemus on talle näidanud, et ülikool saab ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisse kõige tõhusamalt panustada siis, kui eri valdkondade ja erialade inimesed teevad koostööd. Valdkondade vastandamise asemel on vaja leida nende ühisosa.

«Üksteiselt teki pealt ära sikutamise asemel tuleks kasvatada ühist võimekust saada ülikoolile välismaist teadus- ja arendusraha. Selles vallas on meie ülikooli edukus olnud seni liiga väike, arvestades väljapaistvate teadlaste hulka. Tuleks õppida teiste riikide ja meie oma edukate projektitaotlejate kogemusest, millist tuge oleks vaja teadlastele pakkuda,» annab ta praegusele olukorrale kriitilise hinnangu.

Sutrop lisab, et on dekaanina tegutsedes kogenud, et reformid toovad edu vaid siis, kui need on inimestele arusaadavad ning vallandavad loovuse ja positiivse energia. «Näiteks finantsraskustes instituudi väljatoomine võlgadest nõuab tõhusat koostööd erinevate struktuuriüksuste vahel, mitte jõulist koondamist või sulgemist. Ka õppekavade ümberkorraldamine eeldab erinevate osapooltega läbirääkimist, kuulamist ja inimeste motiveerimist muutusteks,» kirjutab ta.

Sutropi sõnul võivad jõuga ellu viidud reformid inimesed apaatseks muuta ja viia selleni, et tõmbutakse kookonisse ja kaotatakse huvi suuremates asjades kaasa rääkida. «Kahjuks on ülikool praegu just sellises seisundis, et vajab äratamist. Kas muutusi soovitakse, selgub lähinädalatel,» tõdeb ta.

Lõpetuseks nendib Margit Sutrop, et kõige kahetsusväärsem oleks, kui rektori valimised tuleksid vaid ühe kandidaadiga. «Ülikooli tervise ning arengu seisukohalt on siiski väga vajalik, et rektori ametipostile kandideerijaid oleks rohkem kui üks,» on ta veendunud.