Milleks on üldse vaja õppida humanitaarteadusi, kui tehnoloogia ja reaalained muutuvad ühiskonnas üha olulisemaks? Tänasest laupäevani keerlevad Hugo Treffneri gümnaasiumis jutud just selle teema ümber, sest 20 aastat tagasi hakati reaalsuuna poolest tuntud koolis ka humanitaare koolitama.
Praegu Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi meenutas, miks 1996. aastal, kui tema Treffneri kooli juhtis, otsustati üks tavaklass muuta humanitaarkallakuga klassiks. «Lapsi hakkas järjest rohkem tulema, aga kõik ei olnud reaalhuvilised,» põhjendas ta. «Tegime otsuse, et koolis ei tohiks enam olla tavaklasse, vaid õpilased valiksid endale mingi suuna.»
Mõttemeeste kants
Ehkki ajalooliselt on Treffneri gümnaasium olnud tuntud just tugeva reaalainete õpetamise poolest, on Jõe sõnul olnud treffneristide eneseväljendusoskus alati väga tugev. Ta tõi näiteks vilistlased Anton Hansen Tammsaare, Ain Kaalepi, Jaan Kaplinski.
«Saime endale sellised vahvad õpetajad nagu Priidu Beier ja Toomas Jürgenstein, kelle ümber hakkas see asi keerlema,» meenutas Jõgi uue suuna loomist. «Olid inimesed, kes võtsid sellise intellektuaalse väljakutse vastu ja said sellega hakkama.»
Treffneri gümnaasiumi praegune direktor Ott Ojaveer rääkis, et nii nagu koolis võiks olla tasakaalus mees- ja naisõpetajate, poiste ja tüdrukute arv, peaks ka reaal-, loodus- ning humanitaarainete õpetamine tasakaalus olema. See rikastab nii õpetamist kui koolielu.
«Sügavalt humanitaarsete huvidega õpilased teevad siin loomingulisi õhtuid, istuvad ajalooringis, käivad tantsimas, kirjutavad almanahhe – see on see värv, mida humanitaarsuund annab,» rääkis Ojaveer. «Ainult reaalsuunaga oleks koolielu väga palju vaesem.»
Eeskujud innustavad
Et praegused ja tulevased õpilased ei arvaks, et ainult loodus- või reaalainetega võib elus kaugele jõuda, on kool kutsunud homseks külla tuntud humanitaarteadlasi ning laupäeval korraldavad vilistlased hulga töötubasid. Täna tutvustavad praegused õpilased enda silmapaistvamaid uurimistöid.
«Tahame näidata, millega tegelevad humanitaarsuuna tipptegijad, millised on ideaalid, mille poole õpilased võiksid püüelda,» selgitas esinejate valikut konverentsi korraldaja, kooli arendusjuht ja ajalooõpetaja Aare Ristikivi.
Ta märkis, et ajal, mil ühiskond muutub aina tehnoloogilisemaks, on järjest tähtsam arendada õpilaste oskust kriitiliselt mõelda. «Ka arengud poliitikas näitavad, et maailma mõtestamise oskust on tänapäeva maailmas vaja rohkem kui kunagi varem,» lisas Ristikivi.
Homsel aastapäevakonverentsil «Humanitaarid mõtestavad maailma» astuvad treffneristide ning sõpruskoolidest kutsutud külaliste ette ajaloolane Aadu Must, teleajakirjanik Joonas Hellerma, helilooja Helena Tulve, sotsiaalantropoloog Andra Siibak ning teatrilooja Ivar Põllu.
Laupäevane õpitubade päev on oluline eelkõige neile, kel seisab ees üheksanda klassi lõpetamine. Nähes, mis elualadel humanitaarhariduse omandanu võib tegutseda, on tulevastel gümnasistidel kergem teha õppesuuna valikut.
«Humanitaarid mõtestavad maailma»
Laupäeval, 28. jaanuaril korraldavad Hugo Treffneri gümnaasiumi vilistlased koolis õpitubasid, et näidata, millistel elualadel võivad humanitaarteadlased tegutseda. Eelregistreerimisega õpitubadesse on lisaks treffneristidele oodatud ka kõik üheksandate klasside õpilased ja teised huvilised.
«Ajakirjandus aitab või lõhub?», Keiu Virro
«Katsed keeleteaduses: miks ja kuidas?», Helen Hint
«Impro igapäevaelus», Evelin Rootsi
«Sõna jõud ja jõuetus», Isabel Jezierska
«Antropoloogia päästab maailma», Sigrid Solnik
«Mille poolest erineb sakraalne hoone profaansest ja kuidas seda ära tunda?»,Kristjan Luhamets
Nukufilmi töötuba, Jaagup Metsalu
«Veganlus – jätkusuutlik eluviis päästmaks maailma», Toomas Laigu
Harjutuskohus, Elise Kerikmäe
«Kultuuri rahastuskampaania», Liisa Pool
Filosoofia õpituba «Mis tähtsust on väärtustel?», Merike Reiljan