/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/03/07/532833t1hb78e.jpg)
Tartu Ülikooli uus vastuvõtukord tõotab sisseastujaile üle aastate suuremat närvikõdi, sest lävendipõhise vastuvõtu kaotamine jätab ülikooli ukse taha palju neid, kes veel mullu oleks hõlpsalt sisse pääsenud.
Tudengikohtadele tuleb rebimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud sügisel asus Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse 2700 uut tudengit, neist 1400 riigieelarvelistel kohtadel. Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik tõdes, et tänavu väheneb see arv märkimisväärselt, kuid ei soostunud ennustama ei üldprotsenti ega kohtade arvu erialati.
«Topelt vähenemist ei julge küll arvata,» vastas Hallik küsimusele, kas vastuvõtt võib kukkuda Eesti taasiseseisvumisjärgse taseme kanti.
Pilt peaks olema Halliku sõnul enam-vähem selge aprilliks, kui kõik teaduskonnad on esitanud erialade kaupa andmed, milline on nende koolitusvõimsus.
Lõplik tõde selgub ilmselt mai lõpuks, kui haridus- ja teadusministeerium esitab Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuuri hinnanguile ja riikliku koolitustellimuse komisjoni ettepanekuile tuginedes koolitustellimuse lepingu projekti.
«Drastilisi muutusi plaanis pole,» kinnitas ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets. «Proportsioonid jäävad mullusega enam-vähem samaks.»
Ootus: rohkem riigi raha
Viimasel viiel aastal, mõnel erialal juba seitsmel, piisas Tartu Ülikooli saamiseks sellest, et kandidaadi riigieksamihinnete summa ületas teatud miinimumpiiri, ning pingerida ei tehtud.
Nüüd kehtib sisseastumispunktide alampiir, vähemalt 60 punkti sajast võimalikust, kuid selle ületamine ei taga automaatset immatrikuleerimist. Kui tasemel tahtjaid on erialale palju, võib välja jääda ka näiteks 80 punkti piiri ületaja.
Kuni sajapunktine maksimumskoor võib koosneda riigieksamite hinnetest, lõputunnistuse keskmisest hindest ja sisseastumiseksami hindest.
Näiteks ajaloo erialal võetakse arvesse ajaloo, kirjandi ja võõrkeele riigieksami tulemus, millest esimene annab poole maksimumist. Ajakirjanduse erialal määravad summa kaks riigieksamit, akadeemiline test ja erialakatse. Viimase osa on 40 protsenti maksimumist.
Martin Halliku sõnul loodab ülikool, et pingerea alusel vastuvõtu taastamine parandab hariduse kvaliteeti, sest välja valitakse nutikaimad-usinaimad ja õppejõud saavad pühendada neile rohkem aega.
«Aga kvaliteedi parandamine ei seisne ainult üliõpilaste massi vähendamises, vaid toimuma peaks ka õiglasem riiklik rahastamine,» selgitas Hallik. «Teatud kohtades peaks riiklik koolitustellimus suurenema. Näiteks õigusteaduses ja majanduses on riiklik koolitustellimus vähenenud aastatega drastiliselt.»
Ülikool küsis nii õigusse kui majandusse juurde 20 bakalaureusekohta ja kümme magistrikohta.
Tartu kommertsgümnaasiumi lõpuklassi õpilased Klaus Lemmats ja Kristjan Tsimmer nentisid, et kõrghariduse kvaliteedile peaks Tartu Ülikooli uus vastuvõtukord soodsalt mõjuma.
«Ülikooli poolt vaadatuna on pingerea alusel vastuvõtmine muidugi õige ja ma ise leian, et tasuta kõrgharidus peaks olema mõeldud vaid parimatele,» arutles Tsimmer. «Gümnaasiumilõpetajaile tähendab see aga paratamatult suuremat ebakindlust ja muretsemist.»
Unistus ja tegelikkus
Tsimmeri arvates on ilmne, et lävendipõhise vastuvõtuga sattus Tartu Ülikooli helgete peade kõrval ka arvukalt neid, kellel puudus teadmine, mida ja kus oleks tegelikult mõistlik edasi õppida.
Tsimmer on pidanud plaani pürgida kas arstiteaduskonda või inglise filoloogia erialale, kuid sedastab, et elu võib sundida peale kompromissi: ühel pool südamesoov, teisel pool vastuvõetav eriala, millele hammas peale hakkab.
«Ma ei saa välistada tasulisse õppesse minekut, aga et asi selleni võiks minna, ma väga ei karda,» usub Tsimmer, pillates muiates juurde, et humanitaarpedagoogikasse peaks ikka pääsema. «Igal juhul tuleb teha võimalikult hästi matemaatika, bioloogia ja inglise keele riigieksam ja kirjand – nende alusel saab kandideerida peaaegu kõikjale.»
Klaus Lemmats on tõsisemalt mõelnud Tartu Ülikooli psühholoogia erialale, kuhu usub küll kujunevat päris valusat rebimist konkurentidega, ning Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti erialale. Lem-mats hindab Viljandit kui väga sümpaatset elukeskkonda.