Hoiakud, teadmatus ja rahapuudus piiravad erivajadustega laste õpet

Pildil õppevahendid nende erivajadustega laste järeleaitamiseks, kelle emakeel on õppekeelest erinev.

FOTO: Margus Ansu

Mahukas uuring näitas, et suurem osa lastest, kes õpivad praegu erikoolis või eriklassis, võiks tavakoolide õpetajate hinnangul käia tavaklassis, kui pedagoogidel oleks rohkem aega ja teadmisi nendega tegelemiseks.

Tellijale

Ehkki Eestis on juba seitse aastat olnud siht õpetada hariduslike erivajadustega lapsi tavaklassis, pole see ühiskonna tõrjuva suhtumise tõttu õnnestunud. Ka nende laste vanemad eelistavad pigem eraldatud õpet, et laps ei satuks tavaklassis kaaslaste põlu alla.

Aasta tagasi tellis haridus- ja teadusministeerium rakendusuuringute keskuselt Centar mahuka uuringu hariduslike erivajadustega (HEV) laste tavakooli kaasamise tulemuslikkusest. Kaasamine tähendab, et tavalisest keerukamat õpet vajavad lapsed saavad seda tavaklassis, mitte eriklassis või -koolis.

Tagasi üles