Keskealiste põlvkonnast teavad küllap paljud Tartu tudengitantsu «Tinna», mida lauldi ja tantsiti hoolega veel möödunud sajandi lõpukümnendeil. Kolmapäeva õhtul saab seda tantsida Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi õhtul, kusjuures pidu on enneolematu, sest seekord ei kõla tantsude saateks saalis ükski pilliheli, vaid tantsuviise veeretavad ainult lauljad eesotsas arhailise meestelaulu seltsi eestvedaja ja ansambli Metsatöll liikme Lauri Õunapuuga.
Intervjuus Tartu Postimehele rääkis Lauri Õunapuu muu hulgas «Tinnast», kus kõlavad sõnad: «Elu ilusaim tants on tinna, seda tantsitakse nõnna: samm ette, samm taha ja kükakile maha.» Selle viisi algupärandiks nimetas ta Vincent Scotto laulu «La Petite Tonkinoise». Prantsuskeelne pealkiri viitab väikesele neiule Tonkini provintsist ehk Prantsuse Indohiinast.
Laul jõudis läbi Venemaa (pealkirjaks «Kitajanka» ehk eesti keeli hiinlanna) ja uute salongitantsude ringiga meile, pealkiri «Tinna» on aga jäänud mõistatuseks. «On küll olemas üks teine tants «Tinna» või «Timka», mis vangidel olnud kasutusel eelmise sajandi alul tögamisena ehk naljana, see pole Tartu «Tinnaga» ilmselt seotud,» märkis Õunapuu.
Ent ta lisas, et lätlastel on ilmunud ühel šellakplaadil kaks tantsulugu ühes muusikaseades – Daniderffi «Titina» ning siinsamas eespool nimetatud «Hiina plika». Nii peabki Õunapuu võimalikuks, et Tartusse jõudis uus nimi vanale tantsule alles peale toda lätlaste plaati aastal 1937.
Õunapuu teada lauldi kunagi Tartus «Tinnat» hommikutundideni, ikka uusi salme juurde mõeldes. Tartu Postimehe toimetus on tänulik neile lugejaile, kes mäletavad salme, need kirja panevad ja saadavad aadressil tartu@postimees.ee.
Intervjuu Lauri Õunapuuga ilmub homses Tartu Postimehes.