Tants käib laulu saatel, aga pillihelita

Võrumaalane Lauri Õunapuu (40) on mitmepillimees ja laulja, arhailise meestelaulu seltsi algataja ja eestvedaja ning ansambli Metsatöll liige. Möödunud aastal sai ta Eesti folkloorinõukogu auhinna kui pärimusmuusik, pärimuse koguja ja mõtestaja.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kujutage ette, et te lähete tantsima, aga jalakeerutamise ajal kuulete ainult laulmist ja üldsegi mitte viise muusikariistadelt. Tavatu olukord tänapäeval! Aga võibolla tuli seda sageli ette ennevanasti? Tuleb uurida asjatundjalt. Küsimustele vastab Lauri Õunapuu, põhjuseks tänane klubiõhtu Tiigi seltsimajas, kus saab tantsida sajand vanu, aga ka vanemaid ja uuemaid tantse, kuid sealjuures ei kõla muusikariistad.

Kuulsin Tartu tantsuklubi eestvedajalt Triinu Nutilt, et viimase veerandsajandi sees ei ole Eesti tantsuklubides varem olnud ühtki õhtut, kus tantsitakse ainult laulmise saatel, ilma pillihelita. Palun öelge, Lauri Õunapuu, kas see on tõsi ja kui on, siis miks ei ole seda varem tehtud?

See võib olla täiesti tõsi. Ilmselt on vähevõitu selliseid lauljaid, kes suudaksid ilma pillita tantsuks laulda nõnda, et ka midagi kosta oleks. Ja teha seda veel hiliste õhtutundideni, et jaguks nii laule kui häält. Paljud ei tea neid vanu laule peast. Paberi pealt aga tantsuks laulda ei saa – laulja peab tantsijaid vaatama, nendega suhestuma, ühtse rütmi ja hingamise saama.

Tagasi üles